veeb-tsee-tee

tra.
olen lõpetanud järjekordse 4,5 tundi kestnud sessiooni WebCT porno(kesk)konnas.
tahaks kallima kaissu. et oleks koht, kus oodatakse mind ja oleks hea.
et oleks, kuhu peita oma väsind pea.
asun siis teele.

olen teeninud välja ausa puhkuse kuramaa päälinnas.

Weekend.Riga.Farfar-North

Nii. joppas. Nädalavahetuseks Lätti, Riiga. Konverentsile. Ise ei pea midagi välja käima. Riik maksab. Kes ütles et kohati ei ole olemas tasuta lõunaid? Tal võis õigus olla, ent erand kinnitab reegleid. Kas pole? Nii et ma lähen Riiga.

Eile löödi mulle õhjast nuga selga. See oli halb üllatus. Ent mis teha. Ilmselt on inimestel kevad südamesse pugenud ja katuse lendu ajanud. Let it fly. Consequences shall arrive later. Not my choice it was. Elame edasi. Tõuseme jalgele. Isegi zen-budistid ei anna liiga mitut võimalust. Hetkeseis on aga see, et jalad on alt niidetud ootamatumalt ja kiiremini raiutult kui Kalevipojal. Ja anname edaspidi silmad ette. Seis on selline, et minu skoor on hetkel -4 ja Põhjal -1. Pakun, et kui minul on käes 0-punkt, siis olen omadega kaugemal kui +3. Vähemalt akadeemilise kraadi osas ning selles, mis on edasised perspektiivid.
Paraku on nii, et kahetsus saabub inimeste ellu hilja. Liiga hilja. Ja siis pole enam midagi parata. Pole enam kedagi muud peale iseenda ning omaenese lollusest, egost ja imelikest ihadest kannustet rumalate otsuste langetamises süüdistada. So be it. Ma ei viitsi seda siin erinevates keeltes kõigile arusaadavaks tegema hakata. Kes tahab, saab aru. Kes ei saa, siis polnud järelikult nii ette nähtudki. Northside on mulle kokkuvõttes igatahes õpetanud, et sama reha otsas tallata pole miljon korda mõtet.

Ehk ongi nii, et minu Ingel tuleb hoopis Lõunast?

Vaikus on kuldne;) Jäägu nii ja saagu Sinu Tahtmine. 2-3-4-8. Numbrimaagia. Aamen.

23 aprill 2008.a.

eile ja täna

eile jäin Lauri Vahtre raamatu otsa magama.
Täna suutsin koolimaja ees prügikasti põlema panna.
Mobiiliga rääkides ja mitte tähele pannes mis toimub.
Fakk - mis järgmiseks.
Loodan, et neljases loengus kolmas ikaldus esile ei kerki.
Deemn. Olen ajahädas. Juba. Kuradi kevad ja kevadväsimus.
Ehk õnnestub nädalavahetusel Riiga saada. Tasuta.
Konverentsile.
täna käisin austraallasega lõunat söömas ja luurasin
õpi- ning teadusetegemise võimalusi erinevates Austraalia
ülikoolides. Tundus päris ahvatlev. Ainus häda on rahastus.
Ja see, et mingisugust erasmuse sugust programmi ei ole.

Kolekole. Pahanduspahandus. Appi-appi. Hala-hala.

väljasõit rohelusse

Laupeäval käisin ca 40 km Tartust väljas Jõgeva poole suurel larparite üritusel. Ühel kallil, ent tagasihoidlikul suhtlejal, abiks intervjuusid tegemas kooliealiste noortega. Võib päeva tegusaks ning kordaläinuks lugeda, välja arvatud fakt, et suitsupaki suutsin kuskile kruusakarjääri ära kaotada, enese keeratud ent vaniljetubakast plotsk kadus samuti taskust auto peale joostes.

Lisaks uutele ja huvitavatele eesti ja väljamaa inimestele nägin ka ammuseid anu tuttavaid ja kuuskemaa pidas loengut. Polnud see loeng eriti põnev ja kuna linnavurlena õu tuldud riietus päikse alla laskudes enam sooja ei pakkunud, siis tulime tagasi Dorpatisse ilma suurt lahingut ära nägemata. Vaatasime ära raua löömise demo. Esimeseks korraks piisas. Eks elu näita edasisi tendentse. Õhtu oli kodus ja kaunis ja rahumeelne. Siuke nummi tunne oli peal. Hetkeks tundus justkui, et kõik oleks nagu häasti ja korras ja et idüll võib olla isegi võimalik. Loodame. Vaatame. Ei oska anda kommentaare.

Siiralt hakkab pinda käima, et pankrot on kestev. Hetkel ei saa ka enam välja helistada. Kõnedele veel vastan. Kui ma just koolis pole. Käin ju ometigi üle aegade mitmes aines ja reaalselt ka liigutan seal ajusid, pastkat ja klaverit referaatidegi koostamisel .Pisukese orgunnipunlusega olen juba jõudnud ka tegelda, ent vaatame, kas selle resultaadid on pigem negativsed või positiivsed. Aeg annab arutuse peale neljapäevaks nihutet loengut.

Ühesõnaga - ootan uut ja vahvat wiikendi, mis viiks masenduse ja ängi ning tooks rõõmu ja rahulolu. Seniks kuniks. Või mis iganes. Negatiivsest on siiber pehmelt öeldes. Las lapsed lalisevad oma vahust valge vuntsiga liivakastis, minu karavani tee on ilmselt mujale suundumas.

pole küsimustki - denj pobedõ

Ma lähen. Kes liituvad?

Jeeeesh!

uttliib voll 2

ma hakkan arvama,et ty rmtkg võib ola samasugunse saadanast ajaraiskaja ja -röövel nagu on seda internett, arvutimängud, pirogovis tyhjapanek, õllejoomine ja mõttetute suhtedraamade pärast enese halliks muretsemine. öeh, täna ma veetsin seal siis aega kella 2st poole 6ni ja suurt muffigi targemaks ei saand kui et Kreeka mytoloogia heeroseid ja pooljumalaid eestikeelsetes raamatutes jälitada on mõttetu.
Samale järeldusele jõudsin eile interneeduse saite prausides.
Kuna aga kogu töö jäi eile Utt-Liibi koos mälu(pulga)ga, siis tuleb kogu töö uuesti teha ja sisuliselt nullist. Päkkapp koopiate mõttekus kuskile saidile või kasvõi Guugli postkasti hakkab ennast jumeka mõttena ilmutama. Peale selle muidugi, et keegi värdjas käis & häkkis end minu postkasti sisse juba märtsis ning maradööritses seal peris ohtrasti.

Fakk värdjas, kui ma su sitapea kätte peaks saama, siis saad kysimatagi jalaga munadesse ja see on yks leebemaid asju, mis ma suga, zahiibiga ette võtan! Eeldusel, et see tropp oli m-soost. Kui tuleb välja, et värdjas nuuskur oli n-soost, siis arvestagu samuti veriste ning ebamugavate karistusmetoodikatega. Nurka hernestele panek on selle kõrval paradiis ja mõnu! Fakk värdjas! Värise ja naudi oma järgi jäänud õnnetunde traumavabadena!


Aga tagasi Utt-Liibi ja meeldivamate teemade juurde. Nägin seal Sixi, kes haris mind elementaarsetes rmtkg kasutamise nippides ja nyanssides, mis vanal Utt-Liibi-pededel tulevad unepealt ja robotina, ent minu jaoks olid uued knihvid. Siis sain veel kirsina koogi otsas vihje, kuhu järgmine kord oma ront läba parkida (et ikka kus on wifit ja kus ei ole jne. jne). See oli ka mulle kui xp-võhikule väärt nõuanne. Tnx, Six, siiralt! Järgmine kord vean ilmselt läba kaasa mälupulga asemel. Ja siis on ka ehk pisut asisem see töö kui teiste nohisejate kõrval kasti külge aheldatud olekus sipelda, ainsaks päästvaks sõõmuks värsket õhku 4,5 minuti jagu kaamerate valvsa silma all kesk seda treppi, mida tallanud on tuhanded jalad ja mis viib informatsiooni peidetud varasalvede ehk RAAMATUKOGU manu. Mida kõike ei pea hariduse omandamise nimel tänapäeval välja kannatama.

Oli tore 3,5-tund, aga siis hakkas pisike punu pilli lööma ja deklareeris vajadust lipata koju, et kõtu mõnusasti krõbepruunidest praemakaronidest ja hakklihakastmest ja pehmest valgest saiast täis pugida ja siis horisntaali lugema vedada.

Kool ootab kolmapäevani. Ai pekki, unustasin täna proffessorilt yhe aine kohta kysida. Ma nyyd ei tea, kas on mõtet homme ekstra koolimajja selle pärast tyyrima hakata. See tyhikäik võtab minimaalselt 1,5, pigem aga 2,5 tundi aega ja kuskil BM võiTK kohvikus kohvi tegemiseks pole ju praegu raha. Kolmapäeval on muidugi KK&TTH aines esimene hard-core, kus pean samal ajal suutma kahes kohas korraga existeerida. Sama porr ootab ees veel 30.04, 07.05 ja 14.05. Ma loodan, et ykski ainepunkt selle pärast sõrmede vahelt ei lipsa.

Ja kolmapäeva õhtul ärge mind kimbutage. Siis ehitan oma refekat uuesti yles. Ja torgin nõeltega mu mälupulga rottija nimetut sukk-nukku vuuduu stiilis.

Hakkab nagu mingi illusioon juba tekkima, et ma olengi tubli, mitte niisama tühjapanija.

Aa, rindadega blondi munni märkasin ka oma kiirel pilotaaž-lennul, kes oli tulnud järjekordset feimi ahmima. Pugejalikkus näituseavamisel. Öäkk! Paha hakkab. Õnneks ta mind ei näinud, sest ma olen läbipaistev tema jaoks ja liiga ilus temaga võrreldes nii et ta ei söandaks mind avalikult tähele panna. Raputa endale tuhka pähe palju tahad aff, jumal karistab sind ikkagi ja nuhtleb sinu kokku keeratud si*a eest ka su järeltulijaid!

mis see kõik maksab???

Eks ta maksab jah. Ja ühel hetkel võib-olla maksab kätte ka. Seniks aga: "Orkus" 89 eek, "Terrorizer" 99 eek ja "Metal Hammer" 119 eek. Kuus siis kokku 307 eeku. Kokku kolma ajakirja ja miinimum kolm CD täit uut metal-musooni. Vahel CD asemel ka DVD ketas kaasas või suisa kaks CD-d (nii T-l kui MH-l). Orkus on lihtsalt hea ning ainus saksmannide keelne. Ei lase kõiki keeleoskuse rudimente unarusse vajuda. Treenib hall-ollust. Arvestades seda, et ma riiete peale miljonit ei kuluta, siis vast võib endale seda lubada. enam-vähem sama hind, mis ühel raamatul raamatukaupluses enne-alesid. Kokkuvõttes tuleb kõvasti odavam kui kõrtsus juua, samas kulukam kui mõned muud asjad. Kokkuvõttes aga võib ju rahul olla, sest see pakub rahulolu. Hetkel on nii ja mitte teisiti.

Täna vene kino kaema õhtul. Muidu on aga totaal-pankrot ja võlavangla.

cool

käib teine aktiivse osalusega koolinädal. Hetkel kahes aines, liitun ka kolmandaga veel sel semestril. Punkte tuleb robinal. Kui läbirääkimised edukalt kulgevad, siis ilmselt õnnestub vanast ajast tehtud ainete eeldustele (praksid+loengud) ka kirss keeksi otsa eksami näol lisada. Punkte pole kunagi liiga palju. Pigem on aega vähe. 5. mail esimene arvestus, referaatide kribamine algab juba sellel nädalal. Cool, või mis?
Sügisest süttivad täistuuridel tuled, sest valisin täiesti uue õppekava kasuks. Kas see oli õige või vale valik, seda oskab näidata vaid aeg. Nii umbes kolme aasta pärast ehk. Seniks tuleb aga olla tubli. Koolile lisaks tuleks võtta veel teadustöö tegemine punti (see, mis vanasti kandis LÕPUTÖÖ nime, ent nüüd on ISESEISEV UURIMUSTÖÖ). Yay. Mõningaid ideid suundade osas juba on, nüüd tuleb loota heale õnnele ning iseenese tublidusele, et huvipaklkuvas instituudis leida koht, kus hakata asjadega tegelema.
Muidu on peal aga kevadväsimus ja masendus. Aga nendesse sukeldumiseks ei tohi endale mahti anda, sest muidu on jälle lõhkine küna ja miskit ei saa tehtud. Massif - Stay strong! Over and out for today. Kool ootab kella 16 kuni 20-ni.

ihalused

ettekujutus või vaimusilmas nähtav pilt üksikust mustast mootorraturist öisel tühjal asfaldilindil. Kulgemas vabaduses. Sinna kus oodatakse, või sinna kust oodati. See on ilus unelm ja unistuis. Romantiline, vaba, võimas.

Tegelik elu on kahjuks midagi muud. Vabadus on tunnetatud kohustus. Ma ei näe enam mustangeid vabalt mööda preeriarohtu jooksmas. Ühest küljest on see kurb ja samas ... ehk isegi hea?

Kas ma olen vanaks jäänud?

JAFF

jaff ei ole mitte nõuka ajal popp olnud punane võrr Jawa vaid hoopiski Jaapani animefilmide Festival. Järjekorras juba teine. Kilulinnas "Sõpruses" ja Emaka-Ateenas "Ateenas". Praeguseks on nähtud 3 filmi, 1 neist oli päris hea, teine sisutu ent okei visuaaliga ning kolmas suht kräpp (Porco Rosso). Kui aega ja käshi jagub ehk riskin veel midagi vaatama minna. Kuigi sisututvustuste järgi nagu enam vist väga riskida ei tahaks, sest parima sisuga enne nähtut osutus hoopis suurimaks altminekuks ja suvafilm osutus seni parimaks. Vaatame. Kataloogi tahtsin ka eile õhtul osta, kuid seda sai ainult sularaha eest lunastada ja nii ma pidingi oma sinise ganjapanga enpee kaardi sama targalt tasku tagasi toppima, sest lähima automaadini oli pikem matk edasi-tagasi, kui seda oli aega enne filmi algust. Pisikesed ikaldused elus. There is nothing bigger.
Muidu on seis saast, kool küll sujub, ent on muid ikaldusi, mis ei taha joonde saada. Vara veel halada, aga meeletu masendus hakkab peale tulema. Ei tea, kas asi kevadväsmuses või ületöötamises või milles. Peaks kuidagi aja maha võtma ja puhkama. Või siis hoopiski end töösse matma ja kõik muu kukele saatma.
Rõõmu on, ent mitte eriti. Õnn ei peitu siiski rahas ja asjades, vaid ikkagi ja eelkõige inimes(t)es. See tõdemus süveneb iga päevaga, ent ei kipu õigel kursil tüürima. Kurss kisub pisut kiiva. Pärituul ja päiksepaiste oleks abiks buusterid. Tahaks elada ja nautida. Aga ei saa - tuleb edasi lükata määramatusse kaugusesse tulevikus kui üldse.

Sellistelt minoorselt nootidelt nüüd lõpetangi. Sest 13 minuti pärast võetakse elekter õhtul poole viieni ära ja tuleb minna raamatukokku ja kooli ja veel linna peale asjatama. Õujee. Kuradi ahvid seal loomaias, kes kogu nii tihti viimasel ajal voolu välja kisuvad mul kodust.

münton

ühes pakis tavalises sinises myntonis,
mille saab saastamarketist 7,90 eest,
on täpelt 23 pastilli (ehk ümmargust külmaõhkavat lutsukommi),
ja natuke purukilde ka lisaks.
Järgi uuritud ja katsetatud.
Mahtusid kõik ilusti poolese viru valge sisse ära,
millelt oli poolteist shoti päält ära valatud.
Eesmärgipärasesse kohta, mitte valamusse muidugimõista.

Nüüd ootame ja vaatame, kuniks valmib.
Arvan, et tuleb parem kui barbarissileotis.
Tollel oli aint lõhn, aga mitte mingisugust maitset.

Elu ongitäis ootamatusi ja pettumsi.