mis on elu olemus?

Liebe, Lust, Einsamkeit und Tod.
Kuulake Blutengel'it, kallikesed!

elu on seiklus

et kõik mis algab ilusti lõppeb ikka halvasti. või siis päris mitte. aga 1 on selge, mis selge - neidistega konventi ei tasu nina pista, sest naisevaban mehed on maiad iga kaasvenda saatva vaba daami peale. ja no ei viitsi mina see pimp olla, kes naiskasid fliessbandile kannab. las siis mehepojad ise ka rügavad ja näevad vaeva nati. ei mina viitsi olla miski häätegija kui keski äitähhki ei viitsi öelda. rääkimata siis sellest, et endale jäävad jälle ainult tühjad pihud.

aga tänase seitsememagaja päeva magasin ma kyll maha. ärkasin 170 cm laias voodis täitsa risti pidi, kell oli pool viis ja peegli ees laual lebasid võtmed. kui ma siis kuskile linna brekfestile loivasin ja miski levis oleva mobilniku leidsin, siis öeldi mulle sulnilt ja kavalalt muiates, et jäta see võtmekomplekt praegu enda kätte. is this a sing of some kind? mida nagu arvata? oh jeeber. kisub jälle keeruliseks kätte... kuigi tundus, et kuna seep on Ukrainasse ää sõitnud, siis on rahulik elu. Öeh. Ma ei oska olla ega valida ega miskit tetta.

poolaasta lõpp

Noniih. Nyyd on siis pool aastat õllevabalt mööda veeretet. Olen elusalt Emajõe Ateenasse tagsi jõudnud peale väsitavaid jaaniku seiklusi ja puhkusi pärnumaa metsade ja väikelinnade vahel. Selle tähistamiseks premeerisin end kahe õllega hale-bokilt. spetsiaal nimeks. mingit muljet kyll ei jätt. Ilmselt olen viimase poolaastaga õlle joomisest lõpplikult võõrandunud. mis vist iseenesest peaks hea olema? ent sellest hoolimata on end ka kesk suve teravast mõnus kreeni võtta ja end nukitsameheks tuunida. admirali ja viitseadmirali faasid ei tundu viimasel ajal enam nii ahvatlevad. prioriteedid rebenevad yle ilma ja euroopa laiali. peris hirmutav, ent miski pole võimatu, kui ainult tõeliselt tahta. ilmselt teised inemesed vist ikke ei taha. aga ma tahan, ja lootus sureb viimasena. koos minuga. voeh!

kohtume sis brk-l (vist?), kso suvekatel, suvekatel ja folgil. muud ei oska juuli plaanidest lubada fanni poolelt, kus mind osalise ajaga tshillimas võib näha. esialgne projekto on juulis rügada ning selle käigus päiksest end ka pruuniks lasta praadida. ja vot siis. nii ongi.

ja üks mure veel. tundub, et tänavune suvi Emajõe Ateenas on eriti mannetu ja inimestevaene ja närb. Seega ärge siis väga imestage, kui ka mind siin harvemini on näha. Ja kuna ma ei tea, kes inimestest kus ilma otsas või Maarjamaa nurgas laiali on - siis palun helistage mulle ja andke teada kui Tartun ka sattelliidid pöörlema pannakse. Et siis... ootan teie kõnesid huvitavate pakkumistega. Taas netti jõuan millalgi, aga millal - ei tea...

killah beez?

Et siis sain täna lõunal nõelata herilase käest kaela.
Ja eelmine neljapäev kõhtu, nabast miski 20 cm paremale, otse mõnusa pekivoldi otsa. Grõuss. Rõvedalt läheb paiste ja sügeleb nagu sipelgas püksis. Ööök.
Vähem kui kahe nädala jooksul 2 korda herilaselt nõelata saada - see ei ole enam normaalne!
Kas tegu on ehk mingi oomeniga?
šarlatanid - äkki oskate seletada või miskit mõistlikku posida?

Ja veelkord tahtsin ära mainida, et naissugu on litsid!
Vott. Nüüd teate, kui veel ei teadnud!

longtaim, longtaim...

Jah, jah. Tean. Uudishimulikud muudkui käivad uudishimutsemas ja saavad kogu aeg pika nina. Püsivamad käivad mitu korda ja saavad mitu pikka nina või siis ühe hästi pika nagu Buratiino. Kõik ikka tühja. Mis seal ikka kasu on kui ma netti ei taha miskit vahvat teile lugemiseks kirjutada? Eks nii olegi, et polegi seda tahtmist eriti olnud siia miskeid totraid lühipalasid teile tsiteerimiseks- refereerimiseks toppida.

Vahel on ka nii, et tibusid loetakse kevadel. Eriti kõrgkoolis. Funny stuff. See kevad lõpetavad need, kes astusid sisse siis kui mina olin 3. kursa ja nüüd nemad lõpetavad ja ma olen paberite järgi veel esimele. Paradoks-paradoks.

Ma olen mudalaisk olnud ja pole mitte käkigagi hakkama saand vahepeal. Miski asjaliku käkiga, ma mõtlen. Draamatamist siin ikke on olnud, kohe päris kapitaalselt. Eks sellest ja litsakusest anna kokku kirjutada suisa pisukese följetonide kogumiku. Aga jah - üldjoontes võiks läbivaks kirjeldavaks tunnusjooneks olla 'por que, puta, por que?' Aga mis ma ikka neid följetone siin ilmarahvale ette lugemiseks topin. Olge parem mõnusad, võtke päikest, grillige liha, lebage rannas või tehke suvilas tööd, nautige seda fakin lämmatavat suve, seniks kuni teda veel on nende tüüpiliste eesti suusailmade vahepeal, käige inimeste sünnipäevadel ja tõmmake end rihnaks või tuunige kreeni. Peaasi et täis peaga rooli ei istu ja end üla katuse ei keera kuskil kurvilisel metsavaheteel.

Piiss, boiz and göölz. Elu panebki näkku, kogu oma ilu juures. Igapäevaselt. Arvestage sellega. Kui seda varakult selgeks ei saa, siis lähete lolliks. Üsna peagi. Kui te juba ei ole.

Ja veel. See kevad lõpetab suurem mannshaft mu tuttavaid kõrgkoole. Pärast seda on suhteline tühjus siin Emajõe Ateena pääl nn. vana kooli rahvast. Seoses koolide lõpetamise või palavate ilmadega igatahes siin ka inimestel katused lausa lendavad pea küljes, mitte ei sõida enam, lihtsalt haruldane, kuidas vanad semud ja semutarid ja sõbrad suudavad omavahel riidu kiskuda ning tülli minna.

Elagu hull elu ja selle elu kangelased, kes seda elu teevad, loovad ja ONGI see elu! Yay, teid ma armastan, aga teid, suslikud, ma veel nülin ühel päeval teie alatute tegude eest! Keep that in mind!