24/7 = twenty four seven?

semiootiliselt, sümboolselt ja numeroloogiliselt ja mis iganes mooduseid ja teooriad pidi võttes - tänane kuupäev, ühtlasi ka kõiksus.
mis on mille taga? kas puude taga on mets? kas teiselpool sood on teised lood? aeg annab arutust...
on aeg teha murrangulisi muudatusi.
panen tänasest maha alkonaudi ameti ja jätkan edaspidi vaid poole kohaga taikonaudina.
nii on ja kõik.
lihtsalt. ei hakka tagamaid avama.
sellest kõigest hoolimata tähistab 13. augustil Taikonautika omna esimest SÜNNIPÄEVA. olge lainel ja oodake uudiseid.

puhkus: proloog, week 1, week 2, week 3, week 4, week 5

blaah. juhtunud on niii-iii palju toredat ja põnevat, et seda praegu ei suudagi kokku võtta. seiklusrikas järjejutt põhimõtteliselt võiks öelda. Lühidalt:

PROLOOG: 07-10. juuli.
hullumaja, heas mõttes. Totaal-kreisi sissejuhatus peadpööritavatest seiklustest tulvil puhkusele. nüüd poole pealt tundub, et tegelikult vist ikka kõige rajumad päevad. Nagu oleks 1500 meetri jooksmist alustanud 400 meetri tempoga. 40-tunnised ööpäevad, pooletunnise puhkuse järel marutamine nii et kõik peale 28-aastaste taikoda lauallaks purustatud... buuh. Hää, et hing jäi sisse. Sellesse vahemikku mahub ka üks elu suuremaid skoore* (saavutamise mõttes).
reede, 08/07: Evelyni sünnipäev. Käisime Kooviga ja rokkisime. Ja Anne+Külli olid neljapäevast nii läbi et ei liigutanud sel päeval lillegi. Endal oli ka tegelt paha olla sellest liba-koolast, mida ma jõin. Aga õnneks sain sellest üle ja oligi asi ornungis. Pidu-pidu-pidu.
laupäev, 09/07: Vennaskonna kontsert Elvas. Info laekus samal päeval telefoni teel. Sinna minek + tulek olid suisa saaga omaette ja kõik sellega seonduv ja mis seebiooper sellest kõik välja tuli.... oi-oi-oi ... me oleme nii pahad. Ja moraal: Taha parimat või suisa head, aru saadakse sellest ikka teisiti kui mõeldud oli - ja loomulikult solvutakse jälle. Võiks olelda selle perioodi kohta nagu Kill Bill vol.1 lõpus ütleb Bill "/-/ ... and we deserve to DIE."


ETAPE 1 (WEEK 1): 11.-17. juuli - koodnimi MARUTAMINE
esmasp - reede: tuleb pikemalt kunagi.
esmaspäev: chillisime Kristeliga, kes 20. juulil emigreerub aastaks Bangladeshi. Oli tore. Sai sürri ka. Esindet said nii aklonautika, taksonautika, industriaal kui ka looduskaunis pargimaastik.
mingi päev: EMT võttis kogu mu raha ära. Ilmselt hakkab see puhkusele tagasilööke andma ja mitte vähe. No money, no fun. Suures osas nii ta on.
teispäev: Evely oli Tartus tuttavaid üle vaatamas. Käisime Toomemäel chillimas ja kuulasime plaate pärastpoole.
kolmapäev: hetkel ei kliki midagi... kui meenutan, siis edit :)
neljapäev: hea muusika kuulamine konvendis mis venis 12 tunni pikkuseks. Aga oli tore. Loe pikemalt loost 'Ein Nacht mit Musik'. Spontaanne üritus.
reede: Vilkogu üritus laasi aias ja sellele järgnenud üritus Ein Nacht mit Musik vol. 1; raskeks kiskus. Extended-õhtud on väsitavad. Me kõik oleme inimesed. Võib-olla keegi on ka küborg või kloon või miskit sellist. Aga kõik väsivad

weekend: SunDance'ile jäi minemata, sest pidin minema WaterGate'ile. Aga reedel ei tulnud oodatud kõnet. Ja siis jäi minemata. It takes two to tango. Aga LAUPÄEVAL sain kokku Malle & Atsiga ja selgus et linnas on puhkpilliorkestrite festival MÜRTSUB PILL. Ja siis nautisime elusmuusikat. Kohtasime põgusalt ka Kaisat, kes on Taanist siin mõneks ajaks. Siis läksid kõik koju ja mina üksi 2 kõduga Püssi marutama. Rezhiim on täielikult välja kujunenud - 6 hommikul magama, kell 5 õhtul ülesse.
pühapäev: kutsuti peole. läksin plaati viima ja oli raudne plaan minna koju ja panna marutamisnädalale rahumeelne punkt veetes päeva kodus. Home sweet home stiilis. Aga sellest ei tulnud paraku midagi välja. Niipea kuis uksest sisse sain pandi tops Aramisega pihku ja tehti laua äärde koht vabaks. Siis poodi rummi tooma ja siis korteriläbu. Brrr... nii karmi pidu pole veel olnud. Dushi alt käisid kõik läbi. Kas siis sunniviisiliselt või mitte nii sunniviisiliselt. Ja kausitäite kaupa tuli 'karistusoperatsiooni' tegelasi... tegelt fun. Aga pärast tulid jälle jamad ja seletamist ja solvumist ja seebiooperit... oeh. Kurat, miks peab see elu nii keeruline olema?

Summary: One down, three to go...

ETAPE 2 (WEEK 2): 18.-24. juuli - koodnimi MOLUTAMINE

esmaspäev: pühapäevane pidu oli nii karm, et ma otsustasin eriti halvast enesetundest hoolimata õhtuni magada. Tekkis rohkem kui ühel korral alkonaudi tiitel maha panna. Siis helistas Riin (jälle esmaspäeval muuseas!) ja tahtis kokku saada. Võtsin siis kargu alla ja adventuurisin AnneCity lõpust kahe bussiga lõpuks kodu juurde. Kaks tundi vedelemist Ropka pargis ja mõnus lobisemine tegid tuju paremaks ja enesetunde virgemaks. Kaheksast läksin koju, sõin kõhu täis ja läksin pääle raamatu lugemist mingi kell ilusti tuttu.

teisipäev: hoolimata vihmasabinatest sai pisut spordialtarile ohverdet. käisime asfaltpallimas Tammekal. Uskumatult mõnus oli.Lauluväljakul Propelleri & Ultima Thule kontsert. aga kuna pappi ei olnud, siis jäi minemata. ei viitsinud sullijahiga ka tegeleda. hilisõhtul helistas duett-velomatkalt naasnud Koov & lõpptulemusena siirdusime Püssi ja sealt veel edasi Zavoodi , kus olid Anne & Külli oma crewga. Ühesõnaga - Zavoodi jõime kinni ja kõik läksid laiali. Konvent tundus olevalt nii kutsuvalt lähedal nii et sinna plaati kuulama siirdusingi. Tee peal tuli kogeda Supilinna alkonautide maja/peredraamat.


kolmapäev: saate aru, see ei ole lihtsalt reaalne. Kõigepealt kutsutakse sind linna "kohvile" (tehakse peapesu) & poetakse peadpidi liiva alla, selle asemel, et öelda, mis öelda on. Nõme. Ja siis tulevad tattninad kes annavad sulle rula ja siis kui nad on poes oma pitsa järel ära käinud, nad tulevad ja võtavad selle tagasi. Debiilikud. Enda meelest hullult vaimukad ja tegijad sellid muidugi. Aga see selleks. Ja siis kõmbid täiesti tülpinult koju ja siis läheb kodus vool ära kui oled planeerinud endale koduse õhtu. Ei hakanud silmi küünlavalgel raamatu lugemisega vaevama. Siis tuli päästev kõne (vot ei ütle kellelt:P*), mis kutsus linna jooma. Kotad jalga ja linna siis. Viimast õlut läksime tegema KROOKSU, kus õnnestus näha kuidas skinist turva lõi alla 10 sekundit kaks kundet tühise asja eest auti. Masendav. Uus Krooks ja uued omanikud sakivad. Aga sellest seigast tõpsemalt seda käsitlevas lõigus.

reede: Laura S-i sünnipäev. Sünnipäevale eelnes filmiõhtu suurteose "Hero" seltsis. Start muidugi tunniajalise hilinemisega. 96 min vs 148 oli ilmselt vaistlikult täkke läinud õige valik Siis sipsti city-piirkonda lillejahile, kuid see lõppes tutlutult. Ega iga joodud soe Rock ka head ideed ei genereeri. Siis hakkas sadama ka. Laura sünnipäev. Põhjalas. Kui meie Kooviga kohale jõudsime, oli sünnipäevalaps juba haiglas. Pärast marutamist Neo-Krooksus ja Põhjalas sai ära vaadatud ka "Kill Bill vol. 1" & "Külmale Mäele". Võttis aega varavalge omikuni. Ommikuse multikad pinget ei pakkunud ja nii oligi aeg käes heita taas une rüppe puhkama PlinkPlongiks

laupäev: wake-up & Plink Plonk. Jätkupidu toimus Heleni juures, veel olid kohal Markus, Ulla, Ly ja eeemmn. jah. Ühesõnaga Hernest läbi, süüa-juua ja heleni poole Eesti popiga pidutsema ja vaatama suurepärast Heleni & Ly aeroobikakava. Kask (Rasmus) avaldas arvamust, et Zahir oli nõrk. Mina jään eriarvamusele. Sest see oli esimene Zahir'i live, mida ma nägin. Shelton San oli Ü-Li-Kõ-Va! See oli nagu 60%, miks ma end ikka kohale vedisin. Ja ei kahetse. Ka Pedigree live'i polnud ma kunagi näinud. Nüüd nägin poolt nende kontserti ja see rokkis täiega. Lätlaste Kuba polnud ka paha, Fleckfumie ajal alles jõudsin kohale, seega ma palju eio näinud, aga kõlapilt oli mõnus. Mis veel? Tuska tegid vihmahood ja see, et tuttavaid oli suht vähe. Hakkan vist vanaks jääma. Ja enamus olid oranzhi paelaga korraldajad, lihtinimesi-piletiostjaid eriti palju minu tuttavate hulgas polnud. See oli ka naljakas seik. Enamus olid enesele sebind priipääsmed kuskilt. Krt, jutt kisub juba seosetuks ära. Sõnaga - kes ei käinud, need jäid heast ilma. Nii lihtne see ongi. Moraal 2 (sobib siia ideaalselt ja vbla ka ideeliselt): kõik asjad mis on raha eest saadud, on odavalt saadud. Moraal 3: Ära usalda seniilseid mutt, kes kodus istuvad ja hulluks opn läinud. Sain siukese üllatuse osaliseks, et see jääb elus päris mõneks ajaks mõjutama. Moraal 4: Ei ole mõtet helistada & kurta inimestele muresid. Ei maksa, ei maksa, mitte midagi sellist teha ei maksa...

pühapäev: remondiks valmistumine on hoogu kogumas. Sain Annega kokku ja laenasin talt pahtlilabidaid. Tegime ühe tee ja vaatasime TV3-st haiget filmi. Esimese poole Krooksus ja teise konvendis.

Summary: Two down, two to go. Some interesting thoughts to think, re-think and things to consider. Can't wait the next week despite the problems which arouse this week :D

ETAPE 3 (WEEK 3): 25.-31. juuli - koodnimi TEGUTSEMINE

Eskiisprojekt:
esmaspäev: arst, augusti töögraafik paika, transporttööd
teisipäev - kaugelttulnud kallid
kolmap - remont, transporttööd
neljap - remont & kontsert - Vennaskond (?)
reede - remont
reede... pühap - Folk (?)
Leidke mind telefoni teel, aga ega ma eriti ei garanteeri, et ma viitsin midagi väljaspool neid tegevusi ette võtta. Välja arvatud natu natu asfaltpalli (loe: tänavakossu). Ma ise ei taha helistada. Minust on saamas üks mobiiltelefonide vastaseid. Mitmetel põhjustel. Aga halada ja kurta ka ei viitsi.

ETAPE 4 (WEEK 4): 1.-7. august - TAASTUMINE & TÖÖ

Eskiisprojekt:
äripäevad: Evari poole maakohas 2-päevased 'esteetikakursused'
weekend: Taavi sünnipäev Muhus (suure küsimärgiga) / Läti korpide spordipäevad (veel suurema küsimärgiga) / Eesti Farmaatsia Seltsi uvepäevad Vana-Võidus (no täiesti ebatõenäoline, sest Folgil läks korraldavate Viljandi apteekrite käest meelest küsida, kas tyrsile ka 2 vaba kohta oleks. Juhtub.)

ETAPE 5 (OUTCOMING): 8.-14. august - SOFTLANDING
Eskiisprojekt:
esmasp-neljapäev: Arbeit, Arbeit Arbeit... keine Arbeit diese Woche. Schade
Tegelikkus:
E+T: palavikuga kodus. pidev sõda õhtuste filmide üle. Masendav, kuidas lapsevanemad ikka seniilseks võivad muutuda. ja see pole miski pubeka vigin siin praegu. õnneks on Raadio 2-s ÕHTUNE VÖÖND. Teisipäevasest Nestor/Morna saatest hakkas kypsema idee kimada tallinnasse neljapäevasele Mürgelmaschine live'le. kui kolmapäeval laekus Eilokalt ka info et kolmapäeval on sama festivali raames yles astumas ka The Sun & Sõpruse Pst., siis oligi otsus tehtud. Hoolimata nigelast tervisest bussile viimase kokku kraabitud myndi eest. Eks näis mis saab...
kolmapäev: Tallinnasse. The Sun & Sõpruse Pst. Polymeeris Vt. www.ktf2005.ee neljapäev: moedemm & Mürgelmaschine. Yeah. Awe-some! Although complicated. Raskused on selleks et neid võita. Juba ette on ihu positiivsusest kihevil. Kuigi omme saab selle eest megaraske päev tulema.
reede: Noortepäev Pärnus. HTM-i meestele jalkas jälle kolakat nii et mühiseb. Loodetavasti. Featuring Hillari laulatus Tartus samal ajal. Kahjuks ma kahes kjohas korraga olla ei suuda. Seega... andke mulle andeks kõik, kellega ma olen lubanud koos olla, kuid olen pidanud oma sõnu sööma:(
Me know - life sucks, indeed... Master Yoda himself this told me...
laupäev: Taikonautika esimene synnipäev. Hillar+Maili pulmareisile Riia linnast lennukiga Odesasse. Ehk kohtavad ka Shahtjar'i ametlikke fännisärke. Mulle see aasta hakkas UEFA CL-st meeldima see tiim. Kui see (särk) Eestisse pääks jõudma ning minuni ka veel, siis ehk on sellega mind isegi koolis näha:) Kunagi septembri teises pooles. Melli sünnipäev pidi ka olema Võrtsu ääres, aga kuna ma pühaba omiku pean tööl olema, siis see yritus jääb ilmselt vahele. Mis teha - sitt päev! - kõike head ka korraga ei saa.
pühap: hommikul kell 8.00 kõpsti tööl ja puhanud. kuigi tegelikkus on ilmselt teine. kell 20.00 vaatab, mis saab... ilmselt koju magama. aga samas ei tia iial ette ennustada ka.

Nonii Amiigod & Piigad!! Selline siis kokkuvõtlikult minu 3 + 28 + 6 = 37-päevane puhkus. Täis erinevaid seiklusi ja taikot. Ning mahutades eneses ka taikonautika aastaseks saamise tagasihoidliku synnipäeva. Kellel kysimusi õhku rippuma jäi, siis palun emaileerige mulle või helistage. Kui siia blogisse olete jõudnud, kyllap siis teate ka moodust, kuidas minuga yhendust võtta.
No vot siis, mis ma ikka mölisen. Uued uudised juba uuel korral.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
* - kui tahate täpsemalt teada, siis ma võin seda live's rääkida. kui ma tahan. ja kui ei taha, siis pole mõtet enam edasi pinnida, sest EI tähendab EI.

sms poetry

160 tähemärki. ja sa ei tea mitte kunagi, kas see jõuab adressaadini õigeks ajaks või jääb hiljaks. ja vahel ei lähegi kohale, vaid kaob saatjate mastide tornide vahel võnkuva lainena atomosfääri... kõik on võimalik... ja ometi on see omast küljest tore poeesia viis.

stiilinäide kah juurde [10.05.2005 @ 02:53]:

Jah - mul kahju on,
sest õigest armust sa ei hooli!
ja olgu - pulmast leia mees
ja teda vaid sa nooli!
Ei osand hinnata sa seda, mis sul oli
Eks naudi vanemate kiidul, mis nüüd tuli!

Nuta, vala pisaraid ja süüdista vaid ennast -
ainsad lapsed alati on täis vaid ennast!

Sa helista, kui oled uus!

superhitt aastast 2005

sel kevadel, või oli see siis varakevad või talve lõpp... igatahes, mis vahet seal on. Avastasin enese jaoks uue superhiti. Korbimehed teavad juba ammu ja nii mõnelgi on üle visanud see, et ma seda hitile kohaselt võibolla ehk liialt tihti ekspluateerin. Kuid minu motoks on see, et "head muusikat ei ole kunagi liiga palju"! Siinkohal siis mu tänavuse lemmikloo "Lepalind" autentsed sõnad. Printige välja ja laulge kaasa, kusiganes te ka ei viibiks!

Lenda, lenda, lepalind!
Viimast korda palun sind,
lenda üle suure laia vee,
lenda sinna, kus mu kallike!
Jah, kallike!

Lenda kiirel lennul sa,
teda mu poolt tervita!
Kui ta küsib, küsib, mis ma teen,
ütle, et ta järel igatsen!
Jah, igatsen!

Ütle, et ta ei kurvastaks,
ütle, et ta nutma'i jääks!
Ehk küll kaugel, kaugel viibin ma,
tulen tagasi sealt võitjana!
Jah, võitjana!

Sinu silmad on kui öö,
ära õnnetuks mind tee!
Nõnda laulis väike lepalind,
kui ta tervitas, mu kallim, Sind!
Jah, kallim sind!

liviensiste vanasõnu - vol. 1

12. juulil potsatas mu mobiiltelefoni isand Marksoo sms. Selle sisaldas endas uut liviensiste matkasellide- jalgrattavandersellide formuleeritud vanasõna: "Parem promill veres kui kilo kotis." Ei ole põhjust paanikaks. Kuid igas huumoris on ka terake tõtt.

vabadus valida & õigus olla õnnelik

Elu on üks lõputu seiklus. Ja peatükke selles leidub vägagi värvikaid. Kui selle teema üle pisut pikemalt mõelda, siis räägiksin ühest viimase aja eredamast seigast. Seoses kapi-inimestega (=omasooiharatega). Ja nende tulekuga püünele. Miks ma selle teema üldse üles võtan ja kõike enese teada ei jäta? Sest ma imetlen siirast ja südamest selle N-inimese julgust ja ausust - kuidas ta selle teatavaks tegi. [JULGUS ja AUSUS kaks iseloomuomaduste TOP-3-e väärilist joont, mida mina väga kõrgelt inimestes hindan.]

Sest kui ta seda ütles ja sa vaatasid ta siirastesse suurtesse ning sügavatesse silmadesse, siis sa lihtsalt ei saa tema peale pahandada. Kuigi võib-olla oli kahju. Ja mitte temast, vaid enesest, sest antud situatsioonis võiks tavastandardi järgi tunduda, et mina kui meespool jäin kaotajaks, kui mitte öelda et suisa mängust välja.

Aga samas... nüüd tuleb see koht, mida ma ka ennist mainisin, et püüdke pikemalt mõelda. Või laiemalt. Aga alati pole vajagi väga pikalt mõelda, vahel saab kõik selgeks ka murdosa sekundiga. Ja ma ei leidnud, et ma oleksin olnud kaotaja. Jah, ma ei eitagi, et tegu on väga toreda N-soost inimesega. Ja kes teab, kes teab, mida positiivset ehk lähem tutvus pikemas perspektiivis ka kaasa oleks võinud tuua ... Jah... Tjahh... Aga siis kui teema tõsiseks keerata ja küsida küsimusi, siis tuleb aus ja siiras vastus, et tegelikult on tema lemmikud teised N-d. Eks ka taikonaudid saa vahel vastu näppe - vahel valusamalt, vahel leebemalt - kuid seda juhtu ma kaotuseks ei loe.

Ja miks nimelt? Sest see inimene on (ilmselt?) õnnelik selles hapras ja õhkõrnas maailmas, kus ta elab. Ja tema õuel on hetkel õnn. Ja temasuguste inimeste õuele eksib õnn harvemini kui tavainimese juurde. Ja just sellepärast, et ta on valinud käia seda teed, mis on tema käia, ning jäänud sellele suhteliselt kindlaks. Ja samas fakt, et ta julgeb seda ise tunnistada ja otse välja öelda, mitte ei keeruta - nagu kass ümber palava purdu - andmata konkreetsetele küsimustele otseseid vastuseid. Ta on AUS. Nii enese kui ka nende vastu, kes küsivad. Ja ta JULGEB olla aus. Siit ka TOTAALNE RESPECT selle inimese suhtes. Ei tea kas tihkakskingi talle seda otse öelda. Võib-olla kunagi siis kui jälle kuskil väljas käib chill ja mürgel ja taikonautika ja hetk on selleks sobiv.
Sest jälle teise inimese ellu sekkuda lihtsalt omapoolse respekti väljendamiseks poleks ka õige. IMHO.

Ühesõnaga - mis oli point? Et kapi-inimesi on meie ümber tegelikult rohkem kui me ilmselt eeldada oskame. Ning kui teil on nendega tegemist, siis osake hinnata seda söakust, kui teile seda tunnistatakse. Ja siis on teie kord üles näidata JULGUST võttes seda nii nagu see on ja suhtudes asjasse TOLERANTSIGA. Sest tegelikult pole Eesti ühiskond veel valmis aktsepteerima veel erinevate eelistustega inimesi. Vaadake kasvõi seda kuidas tänavuse Soosaare-festivali filmid Eesti meedias vatti said ja negatiivset kriitikat/tagasisidet. [Eriti sürri mulje jättis teisipäev - nii TV3 (Almodovar) kui ka ETV (festivalifilm) õhtune film rääkis seksuaalvähemuste esindajate muredest elus. Inimlikest muredest, kusjuures.].

Kõik see, mis oli tegelikult üks killuke taikonautika kirevast logiraamatust, pani aga mõtlema. Elust. Vabadusest valida ja õigusest olla õnnelik. Siit ka selle ehk lugejate jaoks pisut segase loo pealkiri. Aga mõelge teie ka vahete-vahel maailma asjadest... Vast muutub maailm paremaks paigaks...

Enivei. "Mina lähen nüüd Muhviga kassijahile". Ehk siis moodsamas sõnastuses - taikonaute ootab dilfi-jaht.

digitaalne ja analoogne spämm

Ma muidu spämm-kirju ei ava ega loe. Aga täna oli nõnna veider päev, et võtsin ühe kirja lahti - ja ennäe üllatust! - seal sees oli täiesti mõttetu sõnadejada/mulin. See tundus mulle esimesest pilgust nagu paari lähedalseisva inimese jutt viimastel nädalatel/kuudel. Seosetu, forsseeritud, täis tühjust ning õõnsust, konkreetne möödarääkimine ja asjalikkuse tahtlik välistamine. Tore kui sul on hetkeks internet. Et jagada oma päeva esimene unine mõte. Siis lasta kõrvu paitama BlutEngel [aus Deutschland] ja minna, et juua teed ja unustada. Unustada halb ja näha elu ilusamat poolt... sest homsest algab uus nädal täis toredaid sündmusi, ilusaid inimesi ja positiivseid emotsioone. Kuigi üks üllatuslik küllakutse laekus mulle ka tänaseks õhtuks. Kas lähen - kes teab?

Ja mõtiskluseks teile täpne kopi-pasteet sellest spämmist:

volley wombat robinhoo/
dude jaredfireball mantra surf dolphins magnum joanna/
blowfish dickhead pinky/
daddy angelsplayboy orchid awesome/
minou zenith charlott/
hkan geniushappyday tiffany volley//

Krüptige lahti ja kui aru saate valgustage palun ka mind.

Puhkus...

esimest korda kuue aasta jooksul on see juulis :)
Couldn't be better.
Algas 11. juulil ja kestab täpselt 4 nädalat.
Selle aja jooksul oli plaanis jõuda Tallinnasse, Pärnusse ja Viljandisse.
Ja mujale ja veel võib-olla.
Aga plaanid, eriti suvised ja puhkaja-sõbralikud, on täis dünaamilisi muutusi.
Kui läbi saab esimene puhkusenädal teen ka väikese kokkuvõtte.
Luban. Ja PROLOOG tuleb ka;)

Ein Nacht mit Musik.

Ein Nacht mit Musik (ENM) on jumala lambist sündinud idee. Et head muusikat ei ole ilmas kunagi küll, siis tuleb aegajalt oma plaadikohvritelt tolm puhuda ja rahva rõõmuks suurem ettemängimine korraldada. Kuna on leitsakus suvi, siis üritus tarvis korraldada jahedal ööajal. Siit ka nimi - Öö Täis Muusikat. Päris "peoks" seda just ei nimetaks. Nagu rohkem midagi listening-disco laadis. Et üks sell mängib plaate ja plädiseb midagi muusika tausta kohta ka teistele natuke. Et hariv üritus. Ja vabas vormis. Ja napsu võtavad need, kes tahavad ja kõik tunnevad ennast hästi. Head fantaasiat omades painuta seda ettekujutuses nagu pisut nihkes olevat ettekandeõhtut või midagi taolist. Aga moraaliks on vähem möla ja rohkem muusikat.

Vol.1 toimus täiesti spontaanse ideeplahvatuse järgsena A.D. 2005 15. juunil F!L! C!Q!-s. Start anti pisut pärast südaööd ja nõelad kraapisid (sedapuhku küll lasersilm ühtesid ja nulle) kella 4:30-ni. Kuna inimesi oli palju, siis ka maitsed varieerusid nii et kokkuvõtlikult võiks asja väljendada kui et hundid söönud, lambad terved. Aga edaspidi näitame valitsuse eeskujul üles null-tolerantsi & muusikat valivad vaid need, kes selleks õhtuks enesele selle kohustuse võtnud.

ENM vol.1-le eelnenud õhtul toimunud warm-up'ist kujunes aga päris maxi-event, sest start anti 23:30 ja viimased vägevad finisheerusid alles päeval poole ühe paiku. Inimesi küll vähe, kuid need kõik suured fännid ja oma valdade asjatundjad. Vot nii.

Et siis neljapäeva öö täis electroclash'i ja dnb'd 12 h ja reedel 4,5 tunni jagu. Viva la musica! Kes käisid jäid loodetavasti rahule.

SAAGA LÄHEB EDASI. ENM Vol. 2 on tulemas augustis!
Jälgi (nüüdsest juba süsteemsemat) eelreklaami taikonautikaga seotud veebikohtades - hoia silma peal blogidel ning muudel R.d.C., Team Taikonautika ja SFC'ga seotud infokanaleil.

Kätte jõudis pop ja noortepärane ning järjekordne edasisamm Don Digimoni internetistumisel.
Tegin endale siis blogi. Eks vaatame kui usin ja virk kirjutaja ma siin olema saan. Aga ma arvan,
et vähemalt suvepuhkus 2005 saab siin brisantsemate kolumnidega vast ikka kaetud. Siin ka
suurematest ja väiksematest projektidest kirjas, mis elu elamisväärsemaks muudavad. Püsige lainel.