28.11.08

Täna 90 aastat tagasi algas vabadussõda.
Nii oli.
Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.

VASTUSEKS KOGU BLINGDOMILE...

... mis valitseb meie maailmas ja igasugu tehno-gädžetite turul - mp3, kõigil nublud kõrvas, bussis lõugavad telefonid, otsustasin ma, et annan omapoolse protesti-vastuläägi ajades kurjaks oma kassett-pleieri, mille sahisevatelt lintidelt plaanin asuda kuulama eriti retrosid laive ja mixe aastatest 1997-1999 ja verivärskeid 2008 aasta albumeid septembri, oktoobri ja novembrikuust, mis ei ole teps mitte mingile näkasele 5-eegusele toorikule keevitatud või üle usb-pordi mp3-mängurisse tiritud, VAID KASSETILE SALVESTATUD.
REAL MC stuff!!
Check me out. Mostly in school.

EE singliprojekt

Hmm. Pani mõtlema ükspäev, haiglas vedeledes ja hiljem ka, etei tea, kas see massitiraažis rariteetsete singlite lisamine Eesti Ekspressi üksikmüügis olevatele lehenumbritele on ka muusikafännide seas müüki suurendanud? Või on müüginumbrid samaks jänud?
Mis seal pattu salata. Ise olen soetanud Metsatölli ja HU? sinkud. Ei välista, et kui veel miskit hääd kraami ilmub, siis käin 19,80 kioskisse välja.

lou reed

enne eilset arvasin, et see on siuke omamoodi meerikamaa mees, kes ammu tegi mussi, siis tegi narkot, ja siis tegi veel mussi kuni tänase päevani.
peale eilset arvan, et lou reed on geenius.
nii ongi.

snobismile turmtuld!

lähen ballile.
nüüd on see kokku lepitud.
ei huvita, kes, kus ja mida...
ja me tantsime seal kingad taldadetuks loodetavasti;)

--
spectr - retsept!

esmaspäevane film

tänane värske filmielamus:
aastast 1922, A.F. Murnau "Nosferatu: õuduse sümfoonia". Kestus 1:36:40.
Maru külm oli audikas, kus me seda vaatasime. Pool aega lõdisesin külmast, mitte õudusest. See 20-ndate aastate saksa tummfilmi filmikeel on ikka väga jabur. Aga noh, ajastule omane. Eks siis olnd ajad ka teised.

Tekkis mõte, et peaks kinno minema ja uue bondi ära vaatama. Menetleme mõtet.

Muidu läks päev kooli mõttes metsa, homme lapime neid vigu ja apse ja tegematajätmisi ning vajakajäämisi siis. Täna vast saab viimase matshi piljarditurniiril ära teha. Kui ei saa, mis siis ikka. Eks kolmaba siis vast kunagi või midagi. Kui härra O'le sobib...

--
dishonor, saille

07.11.08 muusikaoksjon

Suure Oktoobrirevolutsiooni 91. aastapäeval aset leidnud muusikaoksjonil küll ise kohal viibida ei saanud, kuna istusin neljapäevast laupäevani haiglas kirurgiaosakonnas sees, kuid emissarid said säält ihaletud kraami kätte. Fonoteeki lisandus kokku 4 originaalplaati, mille eest summa-summaarum tuli välja käia 640 eek. Päris soodne keskmine jupihind, kui nii võtta; samas, mõni plaat osutus hilisemal läbikuulamisel ikkagi ballastiks, mis nii hää polnud kui sama kollektiivi varasemad/rohkemat lubavad reliissid, seega siis ka enam-vähem mõttetud ostud.

Ent. Jutt lühike ja informatiivne: Riiulit ehivad:
Dimmu Borgir "In Sorte Diaboli" (Nuclear Blast, 2007) Ltd Ed. CD+DVD Digibook - ÜÜBER-JESS!!
Venom "Metal Black" (Sanctuary Records Group/Castle Music, 2006) (not zõu guud äz ai thoot. kuulame mõni teine kord veel, äkki hakkab meeldima...)
Die Krupps "Paradise Now" (Rough Trade Records/Our Choice, 1997) - Yeeesh! Lapsepõlvenostalgia!
Ministry "Filth Pig" (Warner Bros, 1996) - Ballast, mis tuli Kruppsidega kaasa. No las siis olla. Ei ole minu teema. Leiba ei küsi seal riiulis seismise eest. Ilmselt kingin kellelegi kunagi ära või miskit kui riiuliruumist tõsine puudus tekkib.

See aasta ilmselt jõuluvana ei tule. Selle nännikoormaga käis juba ära. Ega siis kogu toidu- ja ravimite raha saa ka muusikasse investeerida. Korsaarlus tundub samuti majanduslanguse tingimustes ahvatlev olevat. Peaks kooliasju kukilt vähemaks veeretama, siis saaks muusikamagaziini esimese "numbri" artikleid kirjutama hakata. Esialgu stardin üksi, aga loodetavasti leian ka kaastöölisi-melomaane-muusikahuvilisi muidu...

Yo! Oh seda ikaldust modernses kommunikatsioonimaailmas küll!

Mu väike NokLa 6100 andis täna otsad. Aku oli katet maha võttes punnis nagu hapuks läind keefiripakk. Peab uuel nädalil siis uurima, et mis need uued akud ka maksavad. Lisaks on nässus kuular ja korpuse tagakülje paneel. Ühesõnaga aint pilpad. Pähh. See on siis kvaliteetne fõun või? Ma ei jõua oma iidset 5110 ära kiita - too tuksus töökindlana aktiivkasutuses üle 6 aasta, see plönn suri kolmega maha. Pff. Jama. Eks mingi lahenduse ikka leiab, aga paganama kahju on sellest, et tolle uue sindrinaha sees on palju väärt ja nostalgilist kraami, mis tuleks sealt kuidagiviisi kätte saada ja kui saan uue fõuni, siis sinna ka kuidagi ümber paigutada. Neid uusi vilkuvaid ja bugiseid telefone paraku ei taha. Need on nii uimased ja aeglased, op-süsteemid vigased ja aeglased, aasta pärast jookseb soft ka veel umbe. 4 tekstireaga must plönnid rohelisel displeil on ikka klassika.
Raisk, olen õuldskuul ja ihkan klassikat. Lisaks ei pea uute fõunide akud ka paskagi vastu. Pluss et miski norm tänapäevane telef maksab miski 3 kilo kanti, mis peale äsjast õppelaenuintresside ära plekkimist on suht ulmeline ja ülejõu käiv summa.
Traa.
TRA.
Tartu.
Türannosaurus Reks.

minimalistlikud vahekokkuvõtted

Ameerika valib täna endale siis presidenti. Ennustan, et neeger võidab.

Semestri selgroog on juba ammu murtud, aga õnne ja rikkust ei paista kusagilt. Ei puu tagant ega kraavi põhjast. Metsast ja põllust rääkimata. Linnadžungel varjutab silmapiiri ja hägustab mõtteselgust.

Esmaspäeval toksisin üle poole aasta kaks mängu piljardit turniiri mängude kohustusena. Esimese sain peale 4. lööki oma lollusest pähe, sest lõin ise musta kuuli auku. Mõttetu mäng. Loodan, et see rohmakas edasipääsu maksma ei lähe. Teises luttisin suht lõdva randmega. Õnnestus 7:1 ette saada kuulidega, sealt oli lõpuks peale kolme või nelja mõttetut möödalööki aint vormistamise küsimus.

Täna on linnas suur teaduskonna pidu, aga pole pappi et minna ja tuju ega energiat ka pole. Lisaks teeb südametunnistus liiga, ning ütleb, et homsesse lükkunud järeltöö tuleks ikka kindla peale hästi ära õppida. No ma ka ei tea. Miks pagan nad nii palju eksamihindest kontrolltööde järgi välja peavad jagama? Ma ei poolda seda pidevat õppimist, mulle meeldib üks suurem töö korraga ette võtta ja sealt siis korralik skoor skoorida.

Juba lõppend aine KT3 tõi mulle B. Täielik üllatus, arvestades eriti seda, et ma nagu sisuliselt ei jõudnud materjali 1 kord ka läbi lugeda, rääkimata siis kordamisest või süsteemsest õppimisest. Seal aines saab palju päheajamist ees ootama veel. Kopp on ees.

Neljapäeval lähen haiglasse mõneks ajaks. Siis on ilmselt siin ka vaikus majas, kui ma just oma ront-toppi (loe: läba) haigemajja kaasa ei võta ja see seal siis miski WiFi külge õnnestub pookida.

Miski sügisväsimus närtsitab vaimu. Kõik tundub kalk ja hall. Päikesekiir on kah peidus. Seltsib sõbranjedega. Ööh. Koju. Lugema ja mussi kuulama.