elu on seiklus

et kõik mis algab ilusti lõppeb ikka halvasti. või siis päris mitte. aga 1 on selge, mis selge - neidistega konventi ei tasu nina pista, sest naisevaban mehed on maiad iga kaasvenda saatva vaba daami peale. ja no ei viitsi mina see pimp olla, kes naiskasid fliessbandile kannab. las siis mehepojad ise ka rügavad ja näevad vaeva nati. ei mina viitsi olla miski häätegija kui keski äitähhki ei viitsi öelda. rääkimata siis sellest, et endale jäävad jälle ainult tühjad pihud.

aga tänase seitsememagaja päeva magasin ma kyll maha. ärkasin 170 cm laias voodis täitsa risti pidi, kell oli pool viis ja peegli ees laual lebasid võtmed. kui ma siis kuskile linna brekfestile loivasin ja miski levis oleva mobilniku leidsin, siis öeldi mulle sulnilt ja kavalalt muiates, et jäta see võtmekomplekt praegu enda kätte. is this a sing of some kind? mida nagu arvata? oh jeeber. kisub jälle keeruliseks kätte... kuigi tundus, et kuna seep on Ukrainasse ää sõitnud, siis on rahulik elu. Öeh. Ma ei oska olla ega valida ega miskit tetta.