longtaim, longtaim...

Jah, jah. Tean. Uudishimulikud muudkui käivad uudishimutsemas ja saavad kogu aeg pika nina. Püsivamad käivad mitu korda ja saavad mitu pikka nina või siis ühe hästi pika nagu Buratiino. Kõik ikka tühja. Mis seal ikka kasu on kui ma netti ei taha miskit vahvat teile lugemiseks kirjutada? Eks nii olegi, et polegi seda tahtmist eriti olnud siia miskeid totraid lühipalasid teile tsiteerimiseks- refereerimiseks toppida.

Vahel on ka nii, et tibusid loetakse kevadel. Eriti kõrgkoolis. Funny stuff. See kevad lõpetavad need, kes astusid sisse siis kui mina olin 3. kursa ja nüüd nemad lõpetavad ja ma olen paberite järgi veel esimele. Paradoks-paradoks.

Ma olen mudalaisk olnud ja pole mitte käkigagi hakkama saand vahepeal. Miski asjaliku käkiga, ma mõtlen. Draamatamist siin ikke on olnud, kohe päris kapitaalselt. Eks sellest ja litsakusest anna kokku kirjutada suisa pisukese följetonide kogumiku. Aga jah - üldjoontes võiks läbivaks kirjeldavaks tunnusjooneks olla 'por que, puta, por que?' Aga mis ma ikka neid följetone siin ilmarahvale ette lugemiseks topin. Olge parem mõnusad, võtke päikest, grillige liha, lebage rannas või tehke suvilas tööd, nautige seda fakin lämmatavat suve, seniks kuni teda veel on nende tüüpiliste eesti suusailmade vahepeal, käige inimeste sünnipäevadel ja tõmmake end rihnaks või tuunige kreeni. Peaasi et täis peaga rooli ei istu ja end üla katuse ei keera kuskil kurvilisel metsavaheteel.

Piiss, boiz and göölz. Elu panebki näkku, kogu oma ilu juures. Igapäevaselt. Arvestage sellega. Kui seda varakult selgeks ei saa, siis lähete lolliks. Üsna peagi. Kui te juba ei ole.

Ja veel. See kevad lõpetab suurem mannshaft mu tuttavaid kõrgkoole. Pärast seda on suhteline tühjus siin Emajõe Ateena pääl nn. vana kooli rahvast. Seoses koolide lõpetamise või palavate ilmadega igatahes siin ka inimestel katused lausa lendavad pea küljes, mitte ei sõida enam, lihtsalt haruldane, kuidas vanad semud ja semutarid ja sõbrad suudavad omavahel riidu kiskuda ning tülli minna.

Elagu hull elu ja selle elu kangelased, kes seda elu teevad, loovad ja ONGI see elu! Yay, teid ma armastan, aga teid, suslikud, ma veel nülin ühel päeval teie alatute tegude eest! Keep that in mind!