renessanss

Tundub et praegu on mingi eriline renessanssi ja vanade tuttavate tagasituleku laie suhtlusringi. Viimase viie päeva jooksul olen erinevate ürituste ja hängimiste kaudu näiud ammuseid klassivendi, TrummiPassiTydrukut, bravuuritare, htgd3crew'd, blonde õpetajannasid ja teisigi toredaid inimesi. Kuidagi võga südantsoojendavad on olnud need vestlused ja kohtumised, kas siis jõe ääres, zawoz, andergraundis või piros. Hommikused vanad tallinna shotid pooleliitrisest õllekannust hommikupäikese esimestes kiirtes.
Selle kõrval kahvatub isegi HilfiBro segase peksmine ja nõmetsemine esmaspäeva õhtul.

Nostalgia on hinges. Oodake, ma helistan teile ka. Kõike korraga ei jõua. Ja kui te mu kõnet ise ära ei jõvva oodata, siis tundke end lahkesti keerutama ketast oma punastel ja sinistel telefoniapastraatidel, et teha ise mulle üks kõne. Kui me just ürituste raames kuskil kokku ei põrka.

Nüid aga ära. Töö tahab tegemist ja uni magamist. Siis jälle töö. Everlasting happiness. Eventually. Mayhaps.

Üks uus idee on teha ehituse erinevate aspektide alane blogi. Siuke staff, kus on kirjas, DIY stiilis, kuidas ma/me ise olen erinevaid asju õppinud ja et kuidas mingeid asju õigesti teha ja mida meie kogemus on näidanud, et mis vigu erinevais tööetappides vältida. Aga ma ei tea, kas selle jaoks mahti või viitaimist on. Sest nüüd tuleb tööd rohkem peale ja vaikselt peaks eksamiks hakkama õppima ja et teen ka väikestviisi remonti kodus selle kõige kõrvalt. Õujee. Mulle endale vähemalt tundub, et ma olen asjalik. Kui ma aint nii palju aega maha ei magaks ja suudaks end öörežiimist välja rebida ning hommikuti mõistlikul ajal tõusma hakata... Õujee. Me impruuvime ja gruuvime. Elu on tuuning! Kui enne ei jõua, siis sügisepoole, kui selle objektiga hakkab enam-vähem ühle poole saama ja tuleb uus objekt peale...