teise poolaasta avalöök

Teise poolaasta sellest täiega pekki lennanud aastast avab kultuurielamus nimega Slayeri kontsert Tallinnas. Enne Pariisi lendamist märtsikuus Viru keskuses oleksin peaaegu pileti ostnud, kuid jäi ostmata ja siuke imelik eelaimus ütles, et vist nüüd jääb ikka minemata sellesuvisele suursündmusele. Aga sai ilusti midud! Spontaanne otsus sai langetatud 3 päeva enne kontserti HR Laagris, et tuleb minna. Ja sõprade ning jumala abiga saigi mindud-käidud-nähtud-kuuldud ja väga rahule jäädud. Slayerit soojendas Human Ground, kes oli üllatavalt hea. Neilt on väljas ja self-titled album, mis on peris kuulatav ning mida on kiitnud ka muusikamagaziid Metal Hammer ja Terrorizer. Ainus mille kallal nuriseda tasuks on see, et soojendaja ja Slayeri vahel oli tunnine vaheaeg ning et väliWC-de sabad olid nii umbes, et mina kes ma varakult sappa võtsin sain käidud alles kolmandaks põhibändi looks ja minust jäid need sabad sinna veel pikaks ajaks looklema.
Kõrvanublud unustasin ka kaasa võtta. Junõu, need kollased vahtkummi meenutavad klimbikesed, mis voldid kokku ja toid kõrva, et oleks hää. Oleks olnud tark tegu need üten võtta. Seekord peksid kõlaritest tulevad kõrged helid igatahes minu truminahad kontserdi lõpuks täitsa hellaks. Kõrvad olid tagasiteel Kükita kõrtsuni justkui tatti või vatti täis.
Ja tagasiteel autos tekkis veel siuke mõte, et üritustel käimiseks võiks oma auto olla. Ei midagi fäänsit. Aga siuke töökindel ja aus saksa ront. Et siis ei pea alati sõpradele transpordi osas pinda käima ja nende peale lootma ja orgunnima ja nuiama ja üldse. Jääb vaid kühvel, et kes minna tahtjaist tuleb kaineks rooliks. Soundz iizi. Vaatame ja arutleme seda ideed ja plaani. Vara on hõisata. Kaagutame siis, kui on miskit munetud. Sellega kaasuv mure on garaažimure, sest minu elukoha kandis ja lähikonnas ma ei teaks, et eriti vabalt miskeid korralikke garaažiboke saada oleks. Või isegi siukesi getomaid. Aga ront ei saa kogu aeg vihma käes roostetada, kui taga igapevaselt ei sõideta. Öäh. Keerulised igapäevassjad koos nendega kaasuvate muredega.
Siiski olen veendunud, et hoolimata majanduslangusest ning napimast tööhulgast kui loodetud selleks suveks, tuleb see poolaasta parem kui esimene poolaasta ja et ikalduste 2,5 aastat saab lõplikult selja taha maha jäetud.