Unistus helgemast homsest.

Unistus helgemast homsest.

Tahan saada jõhkralt süsteemseks ja efektiivseks inimeseks. Kes peab kinni režiimist ning liigub sihikindlalt ning järjepidevalt ning visa järjekindlusega endale püstitatud eesmärkide suunas. Muidu muutub see vegeteerimine koodnime all "elu" suhteliselt mõttetuks ja sisutuks... On väljakutseid, mida vastu võtta, ning saavutusi, mille poole pürgida. Uskuge mind. Neid on. Isegi sellise paadunud pessimistiks peetava persooni korral nagu mina. Heh. No mida veel? Tuleb need enese jaoks vaid üles leida ning selgelt formuleerida. Pole oluline, et paberil, peaasi, et omas meeles oled sa endale eesmärgid seadnud. Kui nad on paberil silma ees, siis on neid lihtsalt hõlpsam meeles pidada. On nagu kogu aeg sosilma ees või nii. Ma paberile vormistamiseni pole veel jõudnud. Ei mõttekaardina ehga märksõnadena. Aga oma peas olen ma enamuse asju selgeks suutnud nuputada küll. Vähemalt enese meelest. Eks vaatame siis, mis sellest välja tuleb.

Hommikuste võimlemisharjutusteni 1935-nda aasta stiilis ma pole veel jõudnud. Aga esimese kellahelina peale liiga vara ärkamine tundub selgeks saama hakkavat. Esialgu. Ootame ja vaatame, kuidas edasi läheb. Sest ma kardan, et 5-tunnine ööuni haiguse taustal vist ei ole ikkagi kõige organismisõbralikum teguviis. Ja George R. R. Martin'i nimeline kirjanik tuleks keelustada, kuna tema "Jää ja tule laulu" saaga ("A song of Fire and Ice") on ohtlikult sõltuvusttekitav romaanisari. Sama kahtlustan Steven Erikson'i kohta - tema patuks on siiamaani 7 köitest koosnev sari mida seob tervikuks see, et iga raamat on tähistet alapealkirjaga "A Tale of The Malazan Book of The Fallen". Ja praeguseks hetkeks neile olemasolevale seitsmele ca 700-leheküljelisele raamatule on tulemas lisa. No ja loomulikult Neil Jordan'i "Wheel of Time" - no vist 11 köidet oli seda. Totaalne sõltuvus. Paha-paha. Tunnen ennast nohikuna. Või siis vatupidi, et pikk jõuluvaheaeg tundub olevat muretult sisustatud. Aga olen võtnud endale eesmärgiks iga päev lugeda teatava arvu ilukirjandust või ulmet, et mõte ja lugemiskiirus kängu ei jääks. Vahepeal on tore end piltlikult väljendades "raamtatuga kamina ees kerra tõmmata".

C'est la vie!