oi miniseelik, mini-miniseelik...

oi-jah, nüüd on see siis käes... eile ja üleeile oli tänaval mingi hullem lõdisemine, see suvetagi + madala kraega suvekamps kombo ikka vanainimesele sooja es anna. raisk. eks see proomusöö ka suurte akendega kütmata kolme-ploole-meetriste lagedega ruumis pani ka oma laksu kirja. no ja täna ärgates oligi käes, nina kribeles ja kipitas, kurk oli kare ja kipitav. lõunaks voolas ninast tatti nagu kosest vett.
et siis ametlik resümee: sügishooaja ametlik külmetus.
sitt on ainult see, et nüüd ma enam pseudoefedriini sisaldavaid ravimeid etiti nagu süüa ei või. täitsa peetis. ja ega nüüd 16-tunnine tööpäev siia otsa asja paremaks ka vist ei tee. vaatame, mis omme. ehk aitab külm koka, jäätis ja meeldiv-meelas seltskond. väike kohv, väike keeks, väike rosin hõõgveinis... u neva know...

Edit kell 22:04: Nina nagu külmunud klompe täis Niagara, mitte enam Keila-Joa. Puhas waterfall. Homme on killer situation. Hopefull I won't break.

Edit 2: omk kell 7:30: täiega mõöemad sõõrmed umbes ja pea paks. Kindel laks, et töölt otse linna ei lähe, vaid koju magama mõneks tunniks, vast pealelõuna on produktiivsem. eks näeme, kui und ei näe.