kevad 2

Kevad tuli ja siis tuli nätaki! ka suveaeg ja nüüd ongi kuidagi maru äkki nii, et on juba märtsi viimane nädal ja pühapäeval on veel rahvusvaheline tüngapäev ka. Eino täitsa lõpp. Ilmad on ka päikseliseks ja soojaks ennast kerinud. Polegi nagu väga viga õhtul koju vantsida. No vähemalt pool teed. Ja kui piisavalt varakult linna poolt tulema hakata, siis saab ehk veel mingi maa ka viimas(t)e bussi(de)ga läbida. Peaaegu et tehtud!

Jaah. Egas nüüd pole muud kui talveune viimsed riismed endalt raputada, silm lahti lüüa ja läbi talve läbi kogunenud räha vaadata teravasse kevadpäiksesse nii et silmapõhjad pilli löövad. Pisut ringutata kangeks tõmmanud luid-konte ning asuda asjalikkuse vankriratast aga edasi vedima. Ja nautida violett-oranže päiksetõuse... Soovitavalt selle nädali teisest poolest juba teiste inimestega samas taktis tuksudes. Soovunelmad ja unistused pole ju kellelegi keelatud. Palju neist käega katsutavaiks saavad - see johtub juba aga igast ühest enesest. Mida aga pole, see on aeg... seda noorematel ja ka kõvasti noorematel kui mina. Ja see tundub nii naljakas, nii naljakas.... hakka või mingit ennet nägema Padaripipargoogi loos, kus sugestiivselt sisendatakse, et oska võtta enda jaoks aega... IRRMUS. Kui seda ei osata.

Õues on hoopis uus lõhn ja puhuvad uued tuuled. Mida ja kust need toovad, seda ei oska veel öelda, kuid tolerantne inimene on igale uuele avatud ning püüab seda tundma õppida, mitte ei pelga suure hirmuga kõike uut ning istub oma koopas/tares nagu tagurlik ürgne esivanem.

Mis saab nädalavahetusese - esialgu ebaselge. Sõltub johtub, kui suure hunniku tegemata töödest saan reedeks tehtud. Et siis kunagi kaugel-kaugel suve tuleku ajal võiks rõõmsalt resümeerida - KÕIK ON TEHTUD! Tuld, taikonaudid! Dinosaurused tulevad. Ja karudel on talveuni läbi.