laadapäevad mai ääss!

Ihaledes olla markantse tarbimisühiskonna täisväärtuslik liige kulgesin minagi esmasapäeva õhtul enne koju jalutamist läbi Sõbra Selverist, mis tavapäraselt kohe üldse mu marsruudile ei jää. On ju ometigi laadapäevad! Lunastasin seal teatava hulge eesti riigikroonide eest liitri ploomimehu, 2 pakki mitšit (teate küll - kontorirottide ambroosia viimased 50 aastat - kuumas vees supiks kiirnuudel!) ja kaks CD plaati. Vahel tasub ikka ostlemismekades tuuritamas käia. Need kaks ketast läksid maksma alla 100 krooni. Ja iseenesest pole nad halvad. Sest halbu plaate mina endale ei osta. Ja halba muusikat kuulana ma ainult siis kui ma kuskile träänsupeole sattun enese traumeerimiseks, et aru saada, kui palju head muusikat TEGELIKULT maailmas olemas on.

1) In-Grid "Voila" - täitsa kohutava saundiga prantsuse euro-vaibakloppimine. Ent selle tsiki 3. album. Nostalgilised mälestused Riaast umbes 5 aasta eest või nii. Hind ei tapnud ja mul seda ketast ei olnd ka. Pole hullu. Kui mulle see ikka väga vastu käib, siis ma võin ta ju kellelegi ära kinkida või annetada aafrikas nälgivate laste heaks. Mis mulle veel meeldib selle tädi juures on see, et tema näol ei ole tegu mingi suvalise produtseeritud 19-aastase ajudeta tirtsuga vaid oma parimaid eluaastaid suhteliselt küpses eas oleva prouaga (preiliga?). Ta teab mis on elu, ta teab mida sellel tahta ja mida elule ka vastu pakkuda. Tasakaal. Harmoonia. Iüll. Ja ei ole mingi läbi vokoodri lastud piiksuv pardihääl. Küps ja kaunis. Sügav ja mahe. Vokaal siis. 7 punkti 10-st. End of story. C U in Riga!

2) Mike Oldfield "Heaven's Open" - nagu ma ei tea miks ma selle plaadi ostsin. Mul endal pole siiani ühtki "Tubular Bellsi" ega muud Õuldfiildi kraami plaadina olnud. Üks ümberlindistet "Tubular Bells" vist oli aga see on ka kuskile kadund või miskit mõnusat trummi-passi üle lindistet. Ühesõnaga. Hind jällegi väga ei tapnud. Kuigi oli kallim kui prantsuse eurojuust. Aga Oldfield on ikkagi klassik ja suur staar ja puha ja nii ma siis ostsingi selle esimeseks pääsukeseks. Plaadi enda ilmumisaasta on 1991, ent see konkreetne ketas oli loomulikult hollandi odavplaadifirma Disky Communications Europe toode aastast 1996. No pohhui, ega sellest helipilt ei kannata.. Ühesõnaga - plaadil lugusid 6 tükki ja kogupikkus 43:06 jagu puhast rõõmu ja naudingut ilusast rahulikust (popp?)muusikast. Lood 1-5 on normaalpikkusega (4 kuni 6 minutit), plaadi viimane rada "music from the open balcony" aga on 19:44 pikk. Whooosh! Kõlab nagu üks vana kooli vinüül - 5 lugu a-poolel ja pikk eepiline sümfoonia-laadne vabakava katmas kogu b-poolt. Classics! Täitsa hea, hakkan ilmselt odavhindadega vanameistri plaate ka endale riiulisse kollektsioneerima. Lõppkokkuvõtteks: 8 punkti 10-st. Tehtud!