6.2

Täitsa lõpp. Katus kipub pealt ära sõitma. Aga ma ei lähe täna ka välja. Kõik projektid panen pausile ja lükkan vähemalt homseni edasi. Ainsad kaks asja mida viitsiks teha, on teiste osapoolte huvi puudusel ka välistet. Seega kodune õhtu taaskord R2 seltsis. Vbla mingid plaadid kammin kuskilt tolmu alt välja ja asun neid kuulama. Nostalgie. Ja kurjam, küll - miks alati kesk kõikse külmemat ja pimedamat talveaega peavad miskid liblikad makku pugema. Suisa lubamatu. Ja jonni pärast kaigaste kodarasse pildumine endale ning teistele on ka lolluse tipp mu meelest. Aga see selleks - ei hakka ka sellest postist mingit hala-posti vormima. Tegelikult on kõik kaunis. Aju on keemia.