3:23

Tundub nagu tavalise popp-loo pikkus?
Aga vott ei ole!
See on hoopis see võimas emotsioon, mida tunned peale väsitavat päeva koju jõudes ning mõeldes vaid padjast ja tekist. See on rõõm. Puhas rõõms. Suur ning täis värvilisi unesid. Ja nüüd ma ehk isegi osaliselt mõistan, miks inimesed vahel õhtuti õue taikoma tulla ei viitsi ja eelistavad kas niisama põõnata oma mõnusas soojas sängis vatiteki kaitsva tiiva all või ühildada selle tegevuse siis kas raamatu lugemise või telepurgi jälgimisega. Ma mõistan teid. Osaliselt. Aga see osa järjest kasvab. Kas pole mitte tore?

Metsatöllist kirjutan ka. Ja Tartu taksoelamustest. Siis kui une-emotsioon kogetud. Ehk siis uuel nädalal.