Wastel

Mul on siis tänavu linade pikkuseks null, kuna liug jäi laskmata. Mis teha. Ilmselgelt on inimesed külmavaresed ning poolteist tundi on mõnele kodanikule liiast. Kahju. Väga kahju. Sest ma sain väga väga kurjaks ja pahaseks. Nagu teistpoolt Atlanti siia kolind Tereškova-päeva feilist veel vähe oleks olnud.
Aga ma vist ei saagi elust aru. Sest see on ikka müstiliselt keerukas. Kohati nagu saan, aga siis saan jälle säärase külma duši osaliseks, et tundub nagu oleks ma infantiilne või siis vasikasilmne esimess e klassi mineja. No kohe mitte midagi ei habla ära.
Olles kõrini pasa sees, on ainus asi, mida teha ei tohi, pea norgu laskmine. See on üks kuradima universaalne vanasõna. Kahjuks ei too see aga kaasa meeletut motivatsiooni tõusu ega muredele lahendusi.
Raskekahurvägi on kuulutanud välja nii avaliku kui ka salajase sõja. Ent kui metsavendlikult üks konflikti osapooli põranda alla läheb, siis pole ka kardetavasti feimiaplatel retoorikutel kellegi kallal täristada ja nad peavad eneste hulgast uue patukoti otsima, keda kottima asuda. Tahate võidelda, tulege aga sissisõja ja geriljade pärusmaale. Kui julgete. Sest verine nina on leebe pääs, kui džunglis norima minna. Mul on targemat ka teha, kui kukkede kemplemist takseerida ning oma elu sellest johtuva stressamisega mürgitada. Gudbai ja jumal õnnistagu Teid!

Epic Fail Rules!


Wastlaõhtul lugesin ühe jutiga läbi Ruitlase raamatu "Naine". Pagan. See oli ikka elamus. Sest ei tahaks küll usukuda, aga tundub, et elus vist ongi nii. Tuttavaid kohti reaalse eluga paralleelide tõmbamiseks oli enam-vähem igas peatükis. Kas just nii karme, aga peaaegu siiski. IGA PEATÜKIS! Saate aru? Ja kui polnud materjali paralleelitõmbamiseks, siis oma tuttavate eludest maha viksitud seiku ikka leidus. Päris jube. Raamatu suhtumine oli minu meelest liialt negatiivne, aga samas, kui nüüd takkajärgi igasugu asju anaüüsida, siis kokkuvõttes ongi nii nagu seal kirjutati. Ja õnnelikud on need, kes oma naiivsusest varem välja kasvavad ning oskavad end edaspidiste traumade eest hoida.

Ja arvestades seda, et eelmine raamat, mille ma läbisin eelmine nädal, oli M.Raua pori-näkku oopus, siis on "moraal" hetkel suht kõrgel, et kõik prigisejad kõrge kaarega kanni saata ning selle peale vaid õlgu kehitda. Ning nentida kas - "võõras mure" - või "Ma ei ole rõõmus. Ega kurb.".

Resümee:
Eat shit, baby! Kui ei meeldi, mine hala mujal. Punkt. Mul on pohhui.