kool

kooliga on lood päris hullud. lõpplikult ei ole veel midagi nässus, aga korralikult tuleb end kokku võtta ning meeletutes kogustes materjali läbida ning arututes hulkades töid kirjutada küll. vaba aeg puudub, olen end vabatahtlikult vangitorni mõistnud. tundub, et ei tükil ajal mingeid pidusid ja prallesid. kui vaid, siis mõni üksik kontsert. ehk. kui uneaja arvelt kannatab. aga viimase aja arenguid jälgides tundub, et ega ikka eriti ei kannata. see nädal on töödeks õppimisest juba täiesti tiine - kas edasi saab minna vaid hullemaks? "ojaa!" on see vastus, mis kõlab ühendkooride suust...