Utliib-ma ei tea mitmes episood

Tere tere Utllib ja Ööramps.
Jälle olen ma siin.
Veel on jäänud seoses kooliga kolm kirvest asja kokku kirjutada ja esitada ja päevi selleks muude kohustustega paralleelselt on neli. Ma ei tea kuidas ma seda jõuan, aga kuidagi jõuan. Peab jõudma. Tänu nädalavahetusel linnast eemal viibimisele on a) planeeritud tööhunnik tegemata; b) sujuvalt kuhjus kohustusi lisaks.
Ma ei tea, kas see oli nüüd halb või hea, aga ma vist ei oska ikka EI öelda inimestele, siis kui on vaja ja on selleks õige aeg. Sest ma ei ole ikka veel / enam üldse kindel / veendunud, kas oma aja, energia ja jõu uputamine sellesse projekti on tulevikku silmas pidades mõistlik või mitte. Niisama nagu tühja panna ei oleks kah mõtet. Aint tööd töörõõmu pärast teha ei ole ka väga mõtet vist. Aga eks näis. Kui kooli kukilt ära saab, siis on ehk võimalik selgemalt asjade üle järgi mõelda ja mingeid ratsionaalseid otsuseid langetada.

Lisaks sellele tahaks veel ära mainida, et Uttliibis näeb alati toredaid inimesi. Nii bro oli üle pika aja Sixi näha, teha koos üks suits ja pisut juttu puhuda. Loodame, et kui kergemaks saab koorem, siis võiks ka vahelduseks kultuuriprogrammi ehk toredat pidu teha. A-yee.

Tervitan kõiki teisi toredaid inimesi ka ja vabandan, et mul pole aega ploogi regulaarselt kribada. Tegelik elu ongi räme ja paneb konstantselt näkku, aga sellest ei maksa heituda ja tuleb selg sirgu ajada ja ikka edasi rügada. Idiootide ja maisiaffide ning käsnade spist ja snobismist hoolimata.