kolmapäev, 21. august 2007, olulist

Ärkasin lõunast ja vaatasin vihmamärga asfalti. Kutsuti kinno "Simpsonite" uut muuvit vaatama, aga ma ei viitsinud väga minna, sest ma olin seda juba näinud. Olgugi, et mitte kinos. Eile õhtul kujunes nii, et vaatasime "Boratit", mida ma enne tõepoolest näinud ei olnud, ja siis tegime linnas ühed õlled veel. Miski poole 5 paiku võttis autopiloot juhtimise üle ja asus jälle miskeid totraid sõnumeid saatma. Ehh. "Noortel" on jälle igakuine aastapäev, kahe rahvuskoondise mängu vahel. Perfekti tjuuned, I'd sei. Irw.

Mõtlesin kastanit kaedes ja õues valitsevat vihmast ilma vaadates, mis siis on selle elu mõte, ent välja ma seda ei suutnud ka täna mõelda. Ehk on homme parem päev. Peaks treeningkavasse väikse puhkuse sisse tegema. Lihased tunduvad väsinud olevat. Ilmselt tuleb kolmapäev vabaks võtta ja veeta see lihtsalt lõõgastudes jajalkat vaadates. Küsimus on muidugi selles, et mis frauga peale hakata, aga noh-jahh... ehh.

Keegi elab selle elu minu meelest meie eest hoopiski keeruliseks. Ei ole ju võimalik, et me ise ta keeruliseks elame. Vähemalt nii keeruliseks. Ja kus üldse peituvad inimvõimete piirid?