teisipäev, märts 14, 2006

langetagem leinas pää

sügavalt ja südames...

lahkunud on Toonela teedele üks vähestest Eesti suurmeetest, keda ma siiralt austan (nüüd siis küll tuleb minevikuvormis pöörduda, mis ometi tundub nii harjumatu...) ning kellega mul on olnud umbes kümmekond aastat tagasi au ka juttu puhuda. Põgusalt küll ning väga noore sellina kuid siiski... Ning veel siis kui ta evis tiitlit Vabariigi President. Ja kandis seda tiitlit täie õigusega.

Minu jaoks oli ja on ta siiani Ainus peale II Maailmasõda Eestis olnud President. Ja seda suure algustähega, mida eesti ortograafias peaaegu et ei tunnistata - President. Siiani pole talle võrdset ning väärilist mantlipärijat kerkinud. Lalin, mis algas 1924-ndal aastal Saaremaa pinnalt oless mu poolest täänne võinü jäädagi, poless miskit ullu jühtünü...

Aga täna, 14.03.06 langetan mina, ning mu sõbrad ning tuttavad, pää leinas ning me mäletsame meite jaoss ainumast II ilmasõja järel olnu Presidenti - Lennat Meri't. Punktum. Kes kobiseda tahab, tehku seda näost-näkku või eraviisiliselt. Vastasel korral keeldun vastutamast tagajärgede eest. Päris tõsiselt.

//ja tulevik on tunni aja pärast...//

2 Comments:

Anonymous Anonüümne plõksis...

Huvitav, milline lalin see 1924. aastal peale hakkas? Ryytli Arno on minu mäletamist mööda 1928. aasta aastakäik (pisut kohmakas lausestus, eks). Saaremaaga seoses võime veel meenutada 1919. aasta kuulsusrikast ylestõusu, mida vahepeal 50 aastat kiideti.

14 märts, 2006 19:44  
Blogger don Digimon plõksis...

Pardon, messieur Nintendo - näpukas. Eksisin. Errare humanum est. Ikka '28 alanud ikaldust pidasin silmas...

14 märts, 2006 21:16  

Postita kommentaar

<< Home