one more lost weekend

Oeh. Et kõik ausalt ära rääkida hakkan pihta algusest, ehk kesknädalast kui murtakse reeglina nädala selgroog ja humanitaaridel saab koolinädal läbi. Ehk siis neljapäevast.

Sai käidud konvendis lindistamas ja meeldivas seltskonnas vaatamas "Battlestar Galactica" II osa. Sest TV3 miskipärast on otsustanud, et head pikka 180 minutilist filmi peab kahe nädala vahel tükeldama, et kosmosefännidel ikka võimalikult raske oleks asi VHS-le saada. No mis seal ikka. Saime hakkama, kuigi sellega kaasnesid ka teatavad finantsväljaminekud, millega polnud arvestanud.

Umbes pool 12 astusid konvendist läbi ka Madis ja Uff. Uff oli üle pika aja Tartus ja pidas plaani ka minna klubitama. Aga selleks ajaks kui film oli vaadatud, oli poistel toss väljas ja klubitamine ära. Tegin veel ühe kiire õlle siis ja otsutasin ka hilise õhtusöögi teha. Krooksus aga kohtusin Rihkranna ja Eltoniga Sakalast, kes istusid kuskil kaksikute lauas ja tähistasid nende sünnipäeva. Seal lauas oli ka veel ministeeriumi ametnik, kes on ka (minu ja Kaspari suvel pandud diagnoosi kohaselt) 1/2 kapipaarist. See selleks. Sais eal jauratud ja vaieldud HTM-i ja ilmaelu üle, siis asusin kodudteele, mis tipnes sellega, et kui lõpuks tuttu kobisin oli olek juba vilets. Ja reede ülivarahommikul ootas ees sõit Tallinna NPN-i koosolekule. Sinna ma aga ei jõudnud, sest enesetunne oli vilets ja kraadiklaas asndis sellele ka kinnitust.

"Lõpp destruktiivsusele oma tervise suhtes!" - sai vastu võetud kiire otsus. Ja nii jäigi - Tallinnasse ma ei sõida. Kindlasti oli Marit pahane. Ühtlasi sai vesi peale tõmmatud ka muudele toredatele projektidele, mis Tallinnas reedeks-laupäevaks kokku oli lepitud. Ärge olge pettunud - küll tuleb veel pidusid.
[Nagu hiljem välja tuli, siis tähistas Koitla Tallinnas reedel ka oma 30ndat sünnipäeva.]

Et siis päev läbi põdemist ja medikamentide manustamist. Aga kell 6 veeretas Mell mu teele esimese kiusatuse, millest järgnev seiklusteahel alguse sai. Nimelt et kell 20 võiks kossu mängida. Mõeldud tehtud, Assar tuli järgi, kimasime kossu mängima. Koss mängitud, siis konventi. Võtsin kaasa ainult kolme õlle raha, et asi kontrolli alt ei väljuks. Aga no kus sa sellega, helitsas Uku, kes oli Joeli pool ja siis lubas konvendist läbi astuda, sama Kaspari kohta. Kumbki neist paraku konventi reedel ei jõudnud. Magnusel ja tema fraul oli kaasas RISK (tavaline), mida ma ka ühe ringi kaasa mängisin. LOTR-i oma on parem. Mulle meeldis LOTR-i oma igatahes rohkem: põnevam, keerulisem, suurem.

No sai siis istutud, kui hakkasid tulema Sofkini kõned konventi. Rääkisid taga Ardi ja Veem. Ühesõnaga - pineva actioni ja muude sündmuste tagajärjel tegi Sofkin haruapteegi juhatajaks saamise puhul välja kõigepealt kasti õlut ja siis veel kolm kasti. Totaalne hullumaja. Kiire kalkulatsioon selle kasuks, et ilmselt tuleb öö taaskord staabis veeta. Unele sai kukil poole kaheksa kandis hommikul.

Laupäev: algas selelga et ukse taga oli meeletu kella helistamine. väsinud rebane oomulikult ust avama minna eui viitsinud, sest kartis ilmselt järjekordseid hukkamõistvaid pilke või siis ülesandeid, mida mõraga peaga on keeruline teostada. Misiganes see põhjus ka ei olnud, kella poole kahe ajal avasin siis ukse - ja ukse taga olid rõõmsate nägudega kaks Tallinna rebast - Siim ja Märt. Juhatasin nad rõõmsasti edasi ja panin Ardi nendega integreeruma, otsustades, et unevõlas päev on lubamatu ning seetõttu magasin veel kuni umbes poole neljani. Üles tulles valitses Kneipes muhe melu, kus chillisid kolm rebast ja Siimu proua. No mis siis ikka. Tuli ka lauaga liituda ja asuda melu kergitama. Peagi saabus pooltõbine Veem ja peale teda kohe-kohe varsti ka teist päeva promuseks olev Turts. Pidu kees ja peagi sündis uus kontseptsioon - Rebased ei lähe mitte tagsi Tallinna, vaid võetakse ette kontsert-reis LedR-i einemisele ühes konvendihoones Tähe tänaval. Mõeldud tehtud. Seni sai vormi lihvitud ja kaasa kutsutud veel teinegi kaasvõitleja Ats. Kohapeal liitus meiega veel Tallinnast kohale põrutanud Artur. Pidu ja mürgel missugune! Usun, et kõik jäid rahule.

Peolt suundusime tagasi konventi läbi pitsapoe, kust Ats ja Ardi otsutasid kosutuseks juustu kaasa osta. Väärt mõte! Konsumeerides viimaseid Aleksandreid 4 välja tehtud kastist ning vaadates taaskord Riddicki kroonikaid ja Liigat veereski aeg järjest enam hommiku poole. Kuna raamatukogu oli magavaid külalisi täis, siis tõime kogu videotehnika kneipesse. Sellist trikki et "kinosaal" kneipesse kolib, pole juba ammmu juhtunud. Ise sain magama alles pool 8, siis kui tallinnlased olid magamiskohad vabastanud ja ise ennast hommikuse rongi peale teele asutanud.

Kord juba öörezhiimis olles ärkasin rõõmsas talve ja sporditujus ning sukeldusin olümpiamängude jälgimisse. Õhtupoole kui väsimus oli kontidest lõpplikult raputatud ja keha viimaste pitsajääkidega kosutatud ning kohustuslikud hommikusuitsud tehtud asusin vaiksele (hehe - mäletate veel sporti? kolmanda päeva piimhape, mmm....) kojumatkale. Õhtu kosumisele, lõõgastusele ja meilboksi tühjendamisele, kust alles nüüd avastasin Veiko kirja, milles ta kutsus enda sünnipäeva tähistama Betooni tänava kohvikusse.

Selline see nädalavahetuse lõpp siis oli. Omanäoline ja lõbus, samas aga... ma ei oska öelda.
Ja mõtteid mõelda hommikuni kuni tuleb uni. Sest pakkumisi on palju ja huvitavaid.

Olge valvel! I'll keep you posted!