öised aktiviteedid ja muu möll

Nojah. Mis ma siis ikka oskan siin pajatada. Pole kaua neti taha saanud, seega on ka blogi täitmine unarusse vajunud. Suures osas on selles süüdi lauamäng RISK: LotR Trilogy Edition, mida sai taotud enamusel öödel alates 29. jaanuarist kuni 7. veebruarini. Kaks ööd vist jäi vahele. Väga destruktiivne ja väsitav kogemus, samas aga rikastav. Ainus paha asi selliste night-event-cycle'ite puhul on inhibeeriv mõju kooliharidusele. Enamus öid olid pikad 8 kuni 14 tundi, lisaks sellele veel 4-tunnised tääl käimised ja enam-vähen übermenschidega võrdsed unepausid...

Aga nii kaua ei jõua. Täna (ehk kolmapäeval, 8. veebruaril) sai siis mäng tagastatud. Üks pisike pataljon õnnestus selle aja jooksul muidugist ära kaotada ja kartsin et pahandus tuleb sellest suur, aga ei olnud nii hullu miskit. Siis läksin linna vaatama, mis poja teeb ja peale seda läksime ühiselt koos tema sõbraga veel preilidele külla filmi vaatama. No ja siis kui film oli vaadatud, siis vaadati seltskondliku lobisemise kõrvale veel ka teine film ära. No kokkuvõttes võiks öelda et läks nagu alati - mõtlesin et JAH, SEEKORD KÄIN KIIRESTI LINNAS ÄRA, VIIN MÄNGU TAGASI JA TULEN KOHE KOJU - aga võta näpust. Tuleb ilmselt veel trenni teha ja iseloomu treenida, et ikka oskaks vajalikul hetkel selle 'ei' ka ära öelda kui tarvis on. Sest oma neljapäevasele tegutsemisele sai selle filmiööga järjekordne põnts pandud. Rääkimata siis sellest, et hoomsete vaja-teha asjade nimistus on ka veel ka rohkem kui 60 kasti taara sokutamine õlletehase auto peale.

Filmidest veel. Selle kuu konkurentsitu tippfilm on "Riddicki kroonikad", mille Evari mulle lõpuks tõi. Tõsiselt superfilm. Ma ei tea küll veel hetkel öelda, kas ta mulle kõigi aegade edetabelisse nii kõrgele kohale püsima jääb või on see esialgne vaimustus, aga elamus on ikka hetkel eriti kõva. Vaatasin ööl vastu kolmapäeva seda üksinda teate-ise-küll-kus. Ja täna vaatasime seltskonnaga veel üle ka. Emotsioon on võimas.

Kuidagi väga filmiliseks kisub see post ära. Ma siis mainin fännide rõõmuks, et edaspidi üritan nii muusika kui filmide kohta hakata postide sisse rohkem linke toppima, siis teil hõlpsam lugeda.

Muusikaga seoses mainin ära, et mu noorem õde, kes sai pühapäeval 18 ja võib nüüd ise suitsu ja lahjat alkoholi osata, pälvis oma tublidusega mult sünnipäevakingiks Shelton Sani "EP", mis ilmus seksound'i alt 2005 aastal. Elagu eesti muusika. Teistsugune kui mainstream ja pop-underground!

Vot tak. Ega ma mingi robot pole. Ma ei viitsi rohkem hetkel toksida, uneaeg on kalleim vara. Seega kuulmiseni!