isiklik raamatukogu

on iskliku fonoteegi järel kõvaduselt asi number 2. Ja see ütleb inimese kohta nii mõndagi, ma arvan. kas teie pole kunagi kuskil külas olles silmadega võõrustaja raamaturiiulit üle lasknud - mida loeb? kas on ka midagi põnevat? - pilguga? olete? tuleb tuttav ette. jap. nii see on. ja jääb ka arvatavasti.

Aga minu oma täienes sel laupäeval jällegi ühe teose võrra. Pärast Benderi majale katuse peale saamist ja linna naasmist magasin mingi 2 või kolm tundi. Et ikka olla valmis mind ees ootavaks 36-tunniseks valvetsükliks. Aga enne valvesse minekut hüppasin läbi hästivarustatud hüpermarketist Hyperrimi, kus makstes 15 + 65 EEK, ehk kokku 80 krooni eest sain laupäevase Eesti Päevalehe ning Vladimir Nabokovi "Lolita" omanikuks. Odav raamat on tarbijasõbralik nähtus. Arvestades elatustaset ja raamatute hindu. Kiidan heaks, EPL!

Tubli algatus. Vaid selle koha pealt tahaks nuriseda, et eestlaste teoseid ilmutatakse, mis juba niigi suurtes tiraazhides on ilmunud NL ajal. Ning ka uuel EW ajal on juba mõnda raamatut mitu korda release'itud. Näituseks Kivikase "Nimed marmortahvlil". Mul vist on kodus seda kolm eksemplari - osa kingituseks saadud, osa endal lunastet. Ja tiba tuska tekitas ka see, et esindamata on Eesti geniaalseim proosakirjanik August Gailit. Üldjoontes võib aga rahule jääda. Raamatud on jälle moes :)

Edit: Tegelt ei viitsinud tööl oldud 36,5 tunni jooksul ma seda raamatut lugema hakata. Telkust ja raadiost tuli nii palju Rundfunki, et ei jäänud lihtsalt mahti. Lisaks oli vaja ju ka viimase 3-4 päeva ajalehed tagantjärgi läbi lugeda, et end ilmaeluga kurssi viia. Ja siis ma tegin hunniku plaate pühapäeval ja lohistasin endale maja pealt ka seadme millega neid kuulata. Nii et ... klassika jääb minust ootama aegu, kus tormamist vähem, et saaks naalduda tugitooli ja põrandalambi valgusvihus avada trükivärvist õhkava helesiniste klaantega taiese... sounds fancy? classy? or kikny? I'll leave the decision for you to make ... :)