moto-2
Ühel sõbral on juba tükimat aega oma välksuhtluse kanalites vahva luuletus nimele täienduseks. Peale tänavust volbrit kõlab see kui rusikas silmaauku kirjeldama minu tundeid. Toon selle siis siinkohal ära. See ütleb naissoo ja nende olemuse kohta peaaegu, et kõik. Kahjuks ma ei tea öelda, kes on originaali autor.
Su õlgadelt õhtukleit langeb
Vahid seina, must välja ei tee
Seljal näen verevaid arme
Su tiibade asemel
Sildid: igapäew, kritseldused, luulenurk, mõtisklus, märgid, nutt ja hala, vendetta
3 Comments:
ehhee kibestumust. ära ütle, et sa seda enne ei teadnud.
hei,
googeldasin oma nime ja see tuli üles sinu ühes blogi postituses:
http://taikonautika.blogspot.com/2006/07/mista-mista-mis-see-on-183.html
kas sa võtaks palun need nimed maha sealt :)
Ты снимаешь вечернее платье
Стоя лицом к стене
И я вижу свежие шрамы
На гладкой как бархат спине
Мне хочется плакать от боли
Или забыться во сне
Кстати, где твои крылья,
Которые нравились мне?
Nautilus Pompilius - Крылья
Postita kommentaar
<< Home