tühi

Olen viimased 3 päeva täiega tühja aelenud nagu suurema osa semestristki, aint et nüüd on see kehv nihvel, et sellega käkkisin ma endale mingid karuteened kokku, mille klattimine lükkub ilmselt jaanuarisse, kuna jõululetargia tõttu on kõik kontorist-väljas-mõudis... Suht nadi tunne on ja süümepiinade uss sööb seestpoolt. Ei ole miskit jõulutunnet ega piparkoogieufooriat, kuigi väljas sajab ilusat ja kohevat lund ning kõik peaks olema nagu... hästi ja päris. Aga samas nagu ei ole ka või ma ka kurat ei oska enam öelda, miks kõik koguaeg šiftib niimoodi. Reaalsuse ja taikonautika vahepeal. Nüüd tuleb veel 2 päeva tühja panekut ja koduvedelemist ehk jõulud. Siis vist Viljandisse. Agab võibolla ka mitte. Sõltub mis võõrustajanna asjadest arvab ja mis poja teeb ja kas on veel inimesi minemas. Ja üldse kuidas sinna saada, kui siit puust kalurikülast ühtki autot sinna ei lähe.
Tunne on tühi. Kõht on ka tühi. Peaks minema ja parkima miskit.
Es tiia. Ets näiss.