ei tea...

ei tea. ei viitsi. nüüd tunnen kyll, et k6igest on kopad. peab pooliud asjad l6puni timmerdadma ning uusi kohustusi, mis nende vanade asjade tegemist segada v6iks, enese peale enam mitte teha v6tma. t2nu ei ole. ait2hh keegi ei ytle - vaid negatiivsus ja t6rjuv hoiak. lasteaed. seejuures tehakse pähe veel head näod nagu k6ik oleks buenomast bueno. k6ik said nyyd aru, millest jutt k2is, sest detailit2psustusi ma ei vaevu enam korrelleerima 6iges suunas.
ainumas, mis t2na hyva oli, oli pingi-pongi m2ng. m6ned trennid veel ning ma usun, et turniiril ma viimaseks ei j22. s6ltub muidugi m2ngusysteemist ning alagrupitabelist, aga no t6esti tahaks loota, et seekord laternaga kotto es lää.
muidugist. iseasi on muidugi see, et k6ige pyham isa tuleb muidugi ka kaema, mida vastalised spordifanaatikud soovivad korda saata. ja pigem ikka uudishimuliku silma kui 6nnnistuse andmise v6i hyvade n6uannete jagamise eesm2rgil.
aga no see selleks. 6ige spordifanaatiku h6lma ei hakka ka takjas mitte! PuFF!