kes ytles et hommik on õhtust targem?

söön hapuks läinud makaronisalatit, kuulan "Röntgenit", kust parasjagu tuleb Alphaville'i "Forever Young" ning mõtlen elu üle järele. Tänavu tulevad keerulised jõulud ja kurb aastavahetus. Ja ega see uus aasta ka mingit rõõmu-pilve enesega kaasa ei too kardetavasti.
Püüan keskenduda olulistele kooliajadele, kuid see ei õnnestu. 4 erinevat poolikut tööd on ees lahti, aga mina, neh, surfan mööda plooge ringi, selle asemel, et miskit mõistlikku kuskile faili produtseerida või siis kasvõi õpikutest 5 KT tarvis lugeda või reedeseks arvestuseks tuupida. Totaalne keskendumise häire või ma ei tea mis mul viga on.

Selline totaalne käegalööise meeleolu ning totaalpohhuism on mind tabanud. Kas see ongi jõuludebor?

Päeval tuli üks eriti kuri komm, mille põhjuseid ma asun omme vastavatest ametiasutustest uurima. Ja oj-oj, hakkab päid lenama ma kardan, sest mina enesele syyd antud kysimuses ei võta ning ei leia end eksinud olevat. Seniks jääb ka too post siit ploogist eemaldatuks koos tolle kommentaariga, kuni asjades on selgus saabunud.


Mingi hullem jõulupidude ja ma ei tea mis muu kammajja hooaeg on alanud. Oh oleks ometi kolmekuningapäev ja kogu see jõuluhuinjaa saaks juba läbi ja saaks eksameid asuda murdma ja muidu ennast surnuks tuupima. Olen teistest tänu novembrikuisele ja dets.alguse tõbine olemisele päris korralikult maha jäänud. Et see kõik tasa õppida ja õigel ajal õigel eksamil ka meeldivalt positiivseks hindeks vormistada, see saab olema üks suur ja ennastsalgav ning piire säädev ponnistus.

Huijat. Ainus hää asi nende x-mas-asjade juures on see, et "väljamaahulgused" (no ntx. Six ja Helele) on tulemas kodumaale ja siis saab neid trehvata üle pika-pika aja ja see on väga tore! Ja siis ma loodan, et on ilusat ilma ja siis saab ühe neiuga minna pilti tegema ja jalutama ja siis vaatab, mis edasi. Sest minu liblikate tiivad lasti ikka novembris päris korralikult sõelapõhjaks. Ei tea, kas neid libikaid üldse niipea lendu tõuseb...

...ojeh. Nüüd sai jälle mitu peatäit emotud. Ma söön parem oma hapuks läinud makaronisalatit edasi. tänasele päevale lisas tuli annuse tuska ka see, et sain ühelt sõbralt kõne, kes oli juhuslikult ühe meie ühise tuttavaga vesteldes ning arutelu käigus jõudnud arusaamale, et "mul vist oli millalgi hiljuti sünnipäev". No tere talv.

Kurat. Mingi korralik elektropidu võiks tulla ja asjad paika raputada. Või dethbeat'i või dark-electro oma.

Ja üldse ma ei saa aru, et kui ma kirjutan, et kogu jamale ja kohustustele vahelduseks võiks olla ka mingit mõistlikku pidu, siis ma saan kogu aig vasta päid ja jalgu, et ma tahan liiga palju fanni. Ei taha ma midagi. Ma olen juba mitu reedet kodus istund ja erinevaqid raaatuid ja konspekte lugend. Ei kategoriseeru just meeletu fannimise alla või mis?

Noblesse oblige.