laupäev, juuli 01, 2006

hommikuteta hommikud (172.)

Hommikuteta hommikud on sellised, nagu te eht tihemini või harvemini olete ka ise kohanud, tihti just selle tõttu, et toimub nii palju ja osaleda tahaks kõiges, aga aega samas vaid 24 h ööpäevas on ette meile nähtud. Ja siis tuleb paratamatult, viimasel ajal pigem tihemini kui harvemini, öisest uneajast lõivu maksta nende toredate ja brisantsete episoodide eest, mille nimel hommikud on hommikuteta. Ehk siis väga rasked. Unistada võib vaid värsekst trükivärvi järele lõhnavast ajalehest ja auravast kohvikruusist. Tegelikkus on teistmoodi. Igav, veniv, valulik ja vaevarohke, täis sagimist ja askeldusi ja inimesi ja raporteerimist ja olemist.

Eelkõige olemist. Raske olemist. Kõiksuse ja maailmavalu tunnetamist läbi personaalsete piinade ja enesekeskse valu, mille põhjustajaiks olememe me reeglina ise. Ja ikka ja jälle ja alati ise. Nagu astuks igal öösel (õhtul?) sama reha otsa ja ikka ei õpiks. Loll ent järjekindel. Põikpäine ja leppimatu.

Ja siis on leevenduseks trükimeedida, mis hoolimata puuduvast kohvikruusist, mis (eba?)meeldiva arooniga pahvakuid atmosfääri pillutaks, pakub hingele kosutust järgneva kahe anekdoodiga. Võib-olla oli see lihtsalt see legendaarne "hetkeemotsioon" och "õige asi õigel ajal õiges kohas", kuid need kolm lugu olid need, mille kohta võin öelda, et they made my day. Mitte küll 100%, kuid need olid need mis selle päeva käima vedasid. Valgustan teidki, mu üllad sõbrad. Allikas: Postimees.

I
Miks tuukrid hüppavad vette selg ees?
Kui nad hüppaksid ette, kukuksid nad paati!

II
Mees sõidab autoga külateel.
Temast jookseb mööda siga.
Mees lisab gaasi.
Siga jookseb veel kiiremini.
Auto saavutab kiiruse 100 km/h.
Siga jätab ta seljataha ja keerab seafarmi poole.
Mees sõidab samuti seafarmi juurde, peatab auto ja küsib farmerilt: "Mis tõugu teie sead on?"
"Ah, hiljuti aretasime," löb farmer käega. "Peaksid nagu lihasead olema."
"On nad maitsvad?"
"Kurat seda teab, me pole veel ühtegi kätte saanud!"

Vot sellised lood. Lihtsad, ent löövad.
Elu on lill. Ja vikerkaar. Ja ilus. Ja kõike muud ka.

Aga tehnoloogia ja teaduse võidukäigu päralt on riik ja vägi ja au ja tulevik igavesti. Kaamel!

2 Comments:

Blogger lalione plõksis...

Sinisilmal on hea meel:)

03 juuli, 2006 12:06  
Blogger don Digimon plõksis...

kellel?
üle mille?
mille üle?
ja miks ometi?
oh, jumal, anna aega ...

04 juuli, 2006 03:08  

Postita kommentaar

<< Home