igavlus ja tydimus (167.)
Tüdimus on peal. Suvi ja leitsak ja töö ja siis veel peod ja kontserdid ja siis jalka. Energiat ei jää kõigeks... ma lülin seda seisu. Ma arvan, et olete seda mu postide esinemissagedust ning sisu analüüsides ka ise oma hallollusega taibanud.
Ühesõnaga tydimus on peal ka blogimisest ja sellega käsi-käes käivast blgosfääris ringi surfamisest. Kask ei kirjuta enam. Kidarilt laekub midagi harva. Mõned ei viitsi yldse midagi postitada või siis teised teevad seda harva ja siis ka on kõik mingisse müstilisse sordiini ning kalevi alla mätsimise ümbernurga ütlemisse ja minimalismi (persoonide, ürituste, sündmuste ja seoste kohta!!! sic!) mähitud.
Külastatavus ka langenud. Ei tea kas siis inimesed juba kõik puhkusel rannas peesitamas ja nahavähki hankimas või teleka taga karlsbergi õlut rüübates aega veedavad.
Ühesõnaga - kopp. Tuleb siia nüüd juuli jooksul kaootilisemalt. Võetagu heaks või pandagu pahaks. Või siis seni kuni mul kodu nett taastub (oeh, ei tea - see vist ei ole niipea reaalne) või uue moti(vatsiooni) leian, et rügada ka hobi korras bloogimisega. Aga mida ma blogin siin yldse? On teil siis huvitav lugeda erinevatel päevadel mu hala sellest, et istun tööl ja midagi ei toimu ja kõik on ilgelt nõme; või et inimesed on nõmedad; või et enamus inimesi on ära keeranud; kas selline nn. "kollase ajakirjanduse" masti hala pakuks Teile midagi? Kui jah, siis avaldage kommentaarides arvamust. Ehk viitsin end teie pärast usinamalt liigutada...
Tegelt on kell palju ja peaks oopis ära kotto minema ja homme asjalik olema...
Ühesõnaga tydimus on peal ka blogimisest ja sellega käsi-käes käivast blgosfääris ringi surfamisest. Kask ei kirjuta enam. Kidarilt laekub midagi harva. Mõned ei viitsi yldse midagi postitada või siis teised teevad seda harva ja siis ka on kõik mingisse müstilisse sordiini ning kalevi alla mätsimise ümbernurga ütlemisse ja minimalismi (persoonide, ürituste, sündmuste ja seoste kohta!!! sic!) mähitud.
Külastatavus ka langenud. Ei tea kas siis inimesed juba kõik puhkusel rannas peesitamas ja nahavähki hankimas või teleka taga karlsbergi õlut rüübates aega veedavad.
Ühesõnaga - kopp. Tuleb siia nüüd juuli jooksul kaootilisemalt. Võetagu heaks või pandagu pahaks. Või siis seni kuni mul kodu nett taastub (oeh, ei tea - see vist ei ole niipea reaalne) või uue moti(vatsiooni) leian, et rügada ka hobi korras bloogimisega. Aga mida ma blogin siin yldse? On teil siis huvitav lugeda erinevatel päevadel mu hala sellest, et istun tööl ja midagi ei toimu ja kõik on ilgelt nõme; või et inimesed on nõmedad; või et enamus inimesi on ära keeranud; kas selline nn. "kollase ajakirjanduse" masti hala pakuks Teile midagi? Kui jah, siis avaldage kommentaarides arvamust. Ehk viitsin end teie pärast usinamalt liigutada...
Tegelt on kell palju ja peaks oopis ära kotto minema ja homme asjalik olema...
ajuründas don Digimon kell 03:04
5 Comments:
Ei ühtegi mõtet ja teemaarendust peale rutiinse töö, mis Sulle tegelikult ei meeldi, aga mida jätta ei suuda (erinevad põhjused ilmselt)? Kohe üldse ei taha uskuda:)
Loetavus on pöördvõrdeline kirjutiste rohkuse ja sisukusega, mida Sa kindlasti kah tead. Et siis...ära anna alla:)) Mõned truud Sul ikka on, ma arvan.
Rohkem helgeid ja avaramaid vaatenurki!
Küsi otse, kui midagi teada tahad:)
Väga otse ja kõiki taustsüsteeme paljastavalt ei kirjuta ma meelega. Sest pole kõigil vaja täpselt teada;) Need, kes juba natuke teavad, panevad pildi kokku küll. Jäägu filosoofiale ja konstrueerimiselele kah natuke ruumi, kõik ei peagi vesiselge olema...
tervitustega mitterannast
Nagu sa ise ka väga hästi tead, või kui enne ei teadnd siis äkki oled aru saanud, või siis et nyyd öeldakse sulle, et Taikonautika Stardiplats on bloog, mis kajastab action'it ja seiklusi ja kõike vahvat, mis toimub, toimus või tuleb lähiajal. Või siis huvitavaid ideid, mis ootavad kohe-kohe teostust.
See (Taikonautika Stardiplats) ei ole filosoofiliste mõtteheietuste pesa nagu mõnede inimeste bloogid. Sestap, kui peale töö, jalka ja alkonautika midagi ei toimu, siis ja uusi poste ei tule.
Ma arvan, et iaga inimene tunneb end aeg-ajalt nagu tühjaks pigistatud sidrun. Enamusel on see tunne korrelatsioonis kevadväsimusega peale pikka (ning haigusterohket?) ja pimedat talveperioodi. Minul on mõõnaajaks suvi - siis vegen ma tööl mitte rannas nagu ülejäänud. Ei saa midagi tehtud ja kogu aeg on tappev leitsak või korvpalli pärssiv vihm. Nõme. Vastik. Saaks juba läbi ja hakkaks kool. Nii olen ma viimased 5, ei nyydseks juba tegelikult 6, suve mõelnud.
Ja kuskile tööpäevade vahele hullude lunimiste ja vahetamistega pressitud paar vaba päeva mille raames yritada käia igal pool ja kõikjal... no ei joua. Ja siis pole ka neist yritusist enamb rõõmu. Sest väsimus, tuimus ja tylpimus söövad sisikonna ja sydame seest. Lykkad ette järjekordse punase Marpa ja lased silma ees joosta filmidele eelnevatel sigaretireklaami klippidel kaheksakymnendate keskpaigast. Ja loodad, et kunagi läheb elu ilusaks. Ehk juba järgmisel suvel...?
Kopp ees. Kopp ees. Kopp ees.
Ja siis muudkui kuuled kuidas autod lendavad Saarde ja Hiidu ja Haapsallu ja Pärnu ja kuhu iganes mujale maale ja igasugu Võrts- ja muude järvede äärde ja rahvas vaid grillib metsas ja talus ning lesib liival ja limpsib kylma plombiiri. Kas siis ei tee kadedaks? Ma võiks rahumeeli 5 päeva x 8....10 tundi tööga tuima panna, AGA siis ma tahaks ka et ma reedest pyhabani saaks puhata, mitte ka tollest ajast 2 x 12 h oma nõmedale vege-tööl passimisele ning ajudekompostimisele pyhendama. No ma tahaks ka ntx Folgile. Ja Plink-Plonkile, kui SDMF ära ei tule. Aga ei saa. Graafikut tehes oli juba hull seletamine sellega ka et korbi suvepäevade nädalavahetuseks tööle ei väänataks. Öedi: "Ei lähe:" Ma vastu: "Eelmine aasta ma juba olin tööl ja ei saanud minna, aitab nyyd kyll. Läheb ebaõiglaseks kätte." vot siuke jundamine ja ussipesa.
Ja siis tulevad ylejäänud oma "elu on ilus" ja "elu on lill" jutuga. Kas pole mitte reaalsuse ja wishful thinking'u paradoksaalne lahknemine? Millised paradigmad...
Ma ei viitsi rohkem kommentaarida. Niikuinii ju keegi ei käi ja ei viitsi neid lugeda. Mis ma ikka ennast raiskan. Ma parem töötan ehk siis vaatan telekast vene õigeusu dokfilmi "Aeg kive koguda" edasi. See on päris hea ja põnev saade. Ja gruuv on see, et ma istun ja toksin arvutisse ja telekas mängib ja jutt puha vene keeles aga kuulan ja isegi saan aru.
Kõik ei olegi veel kadunud...
Päeviku pidamise mõte on pigem ikka eneseanalüüs/ mõtete või tunnete "korrastamine", st ikka iseendale suunatud ja pole tähtis, kas negatiivse või positiivse suundumusega. Eks blogi eripära on vaid edevuses (kes tahab kodumaalastele näidata suurepärast välismaa elu; kes kasutab seda omaloomingu avaldamiseks; kes üritab maailmale tõestada oma mõtte- ja filosofeerimisvõimet jne jne). Kulla Digi, jää ikka iseendaks!
Ei tohi muutuda tühjade kohustuste ohvriks - kui pole midagi öelda, siis ei peagi ... ja alati on võimalus putka kinni panna ;)
Hmm... ei taipa sapisuse mõtet.
Hästi palju vastuolusid tuleb esile ja kui need peavadki olema, siis on kohe järgmine vastuolu- milleks hala.
Ole siis eluga rahul. Kui ei ole, siis muuda.
Ma mäletan, et keegi rääkis seda minule...
Nagu et ... kui sait on ainult sappi täis, siis milleks seda lugeda? Loeme siis ainult huunorisaite ja ajalehti ja mis iganes toredaid paiku, mis räägivad lilledest ja liblikatest ainult. Eksole ju?
Räägime siis parem Rapla ilmast ja saare õllest ja Hiiu mullast või millest iganes, peaasi et mitte sellest mis meeles mõlgub või südamel on?
Kas nii?
Pardonksid ette kui siin nüüd jälle keegi sappi nägi või midagi iganes...
Postita kommentaar
<< Home