mida ma loen biokeemia õpiku asemel?

Esiteks muidugi jätkuvalt "Rise of Endymion". Mis on nii hea ja suur ja paks raamat, et ei tundu kunagi otsa lõppevat. Siis Mati Undi näidendi "Vend Antigone, Ema Oidipus" käsikirja (LR 1-2/2006); ja Speeri "Mälestusi". Kõiki kolme korraga ja samas segamini. Nii hea on. Ei tekki kohe üldse mingit motivatsiooni pärdikutega raamatust hakata tsitraaditsükli ja muu porri kohta tarkust pähe ajama.
Aga ühel hetkel tuleb. Võtta pärdikutega raamat. Sest selg on vastu seina ja kohustused kipuvad üle pea muidu kasvama. Juba näiteks sellest pühapäevast ehk?