kolmapäev, detsember 21, 2005

ÄNG

ÄNG
on mu hinges.
See teeb mulle tuska.
Ja neile,
kes hoolivad must.

AEG on vaid see,
mis miskit saab muuta
ja ravida haavad
ning tuua
mul leevendust

seniks
ma taandun ja kaon
et tagasi tulla
ja terviklik olla -

Mõrata Mees,
kel ees
lahti kõik teed -
Seniks ma palun Teilt -
ANDESTUST

21/12/05 @ work
---------------------------
COMMENT:
töö: tekitab aeg-ajalt stressi.
ning: negatiivseid emotsioone.
mis omakorda: kujundab pessimistlikku joont.
see viib: selliste luuletusteni.
tegelikult: on kõik peaaegu hästi.
------------------------------
COMMENT 2:
esiteks. kurat küll, zombistununa lugedes ei tundugi nii hea kui esmapilgul.
teine tähelepanek. olen kaldunud (otsapidi jõudnud? üle pauside hüpanud?) meeletusse minimalismi, mis pessimismiga ristatuna ei viita küll heale prognoosile. some things gonna have to change! dammit! ja riimi ning rütmiskeemist pole ka enam suurt järel. kus on vana kooli Zymothic, kes tulistas vaid klassikalisest luulekuulipilduja mudelist (ehk 4+4+4 ja abba cddc effe / abab cdcd efef) nii et vähe polnd.
kas äkki pole mitte eeskujud olnud nakkavad?
või on tegu hoopis tänapäeva integreerumisega infoühiskonda?
siirdeühiskonna sootsiumikillustumine translokatsioonil industriaalühiskonnast infoühiskonda?
tasalülitumine?
vaimne mandumine, mille esimesteks tunnusteks on välimine "äralangemine"?
Öelge Teie, kes te kõrvalt vaatate.
E-posti või sms-ga nagu pop(im?) on.
kolmandaks. ma peaks ennast välja magama (kunagi). kui te nüüd eelnevat lugesite, kas see teie jaoks omas mingit mõtet. minu jaoks läks juba kaotsi...