Vennasvabariik Finland vol.2 (11.11.05)

reedel, 11.11.2005 sai käidud taaskord Soomes, ja jälle seoses NPN-ga. Kuna neljapäevasele Ümarlauale ei saanud sõita, tuli olla miski nipiga reede omikul 9.15 Tallinnas D-terminaalis. See aga tähendas, et igaks juhuks ka pool tundi Tallinnas trammis kontrollide eest pageda, tuli arvestada veel 30 minutiga reserviks. Seega start Tartust hiljemalt kell 6.30, parem aga kell 6.00. Aga tundes ennast ja oma unevajadust, siis teadsin, et kell 5 üles tulek on utoopia, sestap saigi kuni hommikuni chillitud, siis kiirelt kodo velotatud ning taksoga bubbile kruiisit. Kuradima taksojuht ei andnud tshekki ka!
Siis bussi ja Tallinna, tunni suutsin ugeda, tund kakskümmend magada. 8:33: Tallinna Bussijaam, seal veel lisaks väike tiir liftiga - 4 eeku. Enne veel taksofonist üks täpsustav kõne Maritile, kas ikka oli D-terminaal.
8:40: Trammile ja Viru keskuse poole teele
8:55: Viru keskuse poole teele. Sealt mahjade vahelt Norde Centrumi poole ja siis sujuvalt õige terminali poole.
9:15 Täpselt õigeks ajaks kohal. uksest sisse astudes üürgas läbilõikavalt mingi alarm. Aga siis selgus et 10.00 väljuma pidanud laev ei välja. Siis keegi sebis piletitega mingi switchi, nii et läksime-tulime hoopiski Silja SuperSeaCat'iga, mitte AutoExpressiga. Väljumine lükkus 10.20-le. Oleks võinud selle arvel hoopis hilisema bussiga Tartust tulla ja taksoraha kokku hoida. Muuseas, Ardo tuli Tartust sama bussiga, aga ma ei näinud teda... Veider... Aniweis. Esimene klass. Istmed kahekaupa koos ja käepidemed üles ei käi. Seega No sleep ja 100 minti lainetamist. Õnneks pakuti hommikusööki ja magusroaks hõrgutavat Daimi-torti. Tiit tegi ka ettepaneku ühed Grantsid teha. See oli pakkumine millest ei saanud keelduda, kuid väga hästi see alla ei tahtnud minna.
Okei. Sadam. Enne turiste maale - ülibroo tunne. Siis bussi/taksosse ja ministeeriumisse. Seal pool tundi lõunat.
Strateegiline viggap on hommikusöögi peale kohe võimas lõuna sisse väänata. Siuke uni tuleb peale. Ma pärast vaatasin, mis ma olin kirja pand, osa lauseid lõppesid seosetu sik-saki joduga. Rääkimata siis omavahel mingi loogilise seose moodustamisest. Õnneks suutsin end kokku võtta ja ülejäänud aja asjalik olla.

Siis sadamasse. Laeva. Tagasi Eestisse. Bussile. Paraku 20.30-le ei saanud piletit. Tuli Leppida 21.15 väljuva bussiga. Seega siis pisut enne südaööd Tartus ja kuna ei viitsind jalutada peale väsitavad duubel-ööpäeva, siis taksole ja koju. Südaööks. Nii hea oli. Hinnake puhkust, kui teil on võimalik seda võtta.

Palju positiivset emotsiooni. Ehk kam tänu sellele, et õnnestus tavalisest taustsüsteemist välja saada.