ma nägin unes haikut

Juhtus siuke imetabane lugu.
Nagu minuga ikka kipub juhtuma.
Paranoiaküte või miskit.

Ühesõnaga, eelmisel nädalal. Olles palavikus ja üldse muidu haigusdeliiriumis, pea sinna kogunenud nohutatist ja järjestikkustest masendusetapmisjoomingute pohmellidest paks ja übervalulik, siis see kõik toimus.
Enne mingit vist isegi neljapäevhommikust ärkamist poolunes olles nägin ma unes haikut. mis sisaldas mingit eriti karmi ja kriitilist irooniat-moraali orgaanilise, bioorgaanilise ja biokeemia kohta. nagu täitsa pael. ja kuna ma seda kohe paberile ei pannud, siis juhtus sellega nagu tihti unes nähtud, a väga selgelt kangastuvate asjadega juhtub - nad lähevad meelest ära ja ükskuidas ei pingutaks mõtet - meelde nad ei tule. täitsa pael, lennand lennuk ja läinud rong, ma ütlen.

aga ma punnitan. Veel. Äkki tuleb ikka meelde. Siis ma panen ta siia posti üles.


tegelikult o juhtunud vahepeal väga palju müstilisi ja imelikke ja veidraid asju, aga ma kõigest korraga ei jõua siia kirjutada. äkki vast jupikaupa. Sest koolis on järsku kuidagi paganama paljutekkinud teha ja algvad mingid uued ained, mis nõuavad sügavamat pühendumist, kui vaid loengute külastamine ja mõnede asjade meenutamine, mis kunagi juba õpitud ja omandatud on.