Paneuroopa (120.)
Oeh. Jälle tuli see mõte ette. Osalt seotud nostalgiaga vanade heade aegade järele, osalt vaatega tulevikku ning mõeldes, mis võivad-võiksid olla selle pakutavad variandid. Antud postitus on otseselt initsieeritud vestlusest Mallega üle poole aasta (olgugi, et üle msn-i).
Ehk siis teemaks üleilmastumine ja see kuida eestlased ja inimesd minu ümbert üle ilma laiali on lennanud. Enamus 186 km kaugusele ehk Loll-linna, tuntud ka kui vastsesse kultra-pelta null-yksteistkümnesse. Mõned aga ka kaugemale, enamuses Euroopat - meie uut ja suurt kodumaad - mööda laiali, mõned sootuks kaugemalgi.
Toon siinkohal ära väikse loetelu, kes on kus. Ja teeb mida. Niipalju kui ma tean või sidet suudame pidada. Siinkohal leian, et on paslik märkida, et blogipidamine aitab kaugete kallite tegemistel siiski mingil määral silma peal hoida ning nende elu tegemistega kursis olla. Vähemalt mingilgi põgusal määral, just täpselt niipalju kui nad oma blogi kirja panevad, sulle meiliga uudis-/reisikirju saadavad või msn-is istumiseks aega leiavad. Minu generatsioon on lahkunud Emajõe Ateenast, vaid üksikud klassivennad on jäänud. Ja need, kes oma pereelu juba siin sisse säädnud või säädmas. Ja ikka tööd, tööd, tööd rühmamas on kõik. Depressing! Kas tõesti kehtib lause "Arbeit macht SpaSS, aber Frei"?
Ehk siis teemaks üleilmastumine ja see kuida eestlased ja inimesd minu ümbert üle ilma laiali on lennanud. Enamus 186 km kaugusele ehk Loll-linna, tuntud ka kui vastsesse kultra-pelta null-yksteistkümnesse. Mõned aga ka kaugemale, enamuses Euroopat - meie uut ja suurt kodumaad - mööda laiali, mõned sootuks kaugemalgi.
Toon siinkohal ära väikse loetelu, kes on kus. Ja teeb mida. Niipalju kui ma tean või sidet suudame pidada. Siinkohal leian, et on paslik märkida, et blogipidamine aitab kaugete kallite tegemistel siiski mingil määral silma peal hoida ning nende elu tegemistega kursis olla. Vähemalt mingilgi põgusal määral, just täpselt niipalju kui nad oma blogi kirja panevad, sulle meiliga uudis-/reisikirju saadavad või msn-is istumiseks aega leiavad. Minu generatsioon on lahkunud Emajõe Ateenast, vaid üksikud klassivennad on jäänud. Ja need, kes oma pereelu juba siin sisse säädnud või säädmas. Ja ikka tööd, tööd, tööd rühmamas on kõik. Depressing! Kas tõesti kehtib lause "Arbeit macht SpaSS, aber Frei"?
Kes: Kus: Mis asjus
Malle: Prantsusmaa: doktoriõpingud
Kaisa: Taani: doktoriõpingud
Anne: Norra: töö
Kristel: Bangladesh: töö + magistriõpingud
Urmas: Inglismaa: töö
Ovchinnikov: Edinburgh: neegritöö
Oras: Edinburgh: neegritöö
Liina: Tallinn: töö
Evely: Tallinn: töö
Kairi: Rapla: töö
jne jne jne
4 Comments:
mis selle järeldus on ... kus on sinu elumuutused ja pöördelised otsused? Seisev vesi????????
komm selline - kes kyll peitub selle anonyymse nime taga? vbla avaldaks oma arvamust nii et see ka mulle ning teistele arusaadav on?
okei, kirjapildist ja -stiilist ma võiks eeldada, kellega tegu, kuid jätan selle targu tegemata, sest eeldamine on kõigi eksimuste esiema. Tak vot. Et kui miskit on öelda, ytle julgelt ja avalikult. Kui avalikult ei julge, saada privaatne e-kiri mu gmaili aadressile.
aga alias on lahe. selle eest müts maha. ega's ma muud ei oskagi soovitada, kui et kirjuta oma bloogi ka midagi. Teistel ka ehk huvitav lugeda. Kui sul ikka on millestki kirjutada.
rahu ... ma ainult ärgitasin sind mõttetegevusele ja sellest lähtuvalt ka reaalsetele tegevustele (polnud kavatsust solvata) ... ja mõned lihtsalt on nii tagasihoidlikud (ja ara verega), ega reeda oma nime.
... kartsin, et mu kommetaar toob suure sinupoolse sõimukirja (jumal tänatud, et mitte)
still u could reveal yer identity. boring & kinda moreon feeling to communicate like this via blog.
by the way - made through the course of anger management.
and i shall be waiting for yer blog to see the forthmovings of yer's. since that - bye :)
Postita kommentaar
<< Home